Valimissaade ⟩ Kaks erakonda saab kindlalt riigikokku, teised kõiguvad piiri peal

Erakondade edulootuse üle riigikogu valimistel arutlesid taskuhäälingu saates (vasakult) Raido Keskküla, Siim Ruul ja Siiri Erala. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” valimissarja viimases kokkuvõtvas saates enne pühapäeval toimuvaid riigikogu valimisi arutlevad Pärnumaal kandideerivate erakondade edulootuste üle peatoimetaja Siiri Erala, arvamustoimetaja Raido Keskküla ja Eesti väitlusseltsi liige, Koidula gümnaasiumi ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Siim Ruul. Tõdeti, et erakondade reitingud lubavad Pärnumaalt kindlat pääsu riigikokku vaid kahele erakonnale, kuid ühe mandaadi nimel pingutab veel mitu.

Raido Keskküla: Valimisperiood on kohe-kohe lõpusirgel. Millest erakondade reitingud meile praegu kõnelevad?

Siim Ruul: ERRi tellitud Kantar Emori uuringu nelja nädala kokkuvõtte on järgmine: EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, toim) peaks selle järgi saama umbes 16 000 häält ja see peaks tagama neile Pärnumaalt kolm mandaati. Reformierakond jääks selle järgi umbkaudu 11 00 hääle peale, mis peaks neile tooma kaks mandaati. Ja edasi läheb huvitavaks, sest Eesti 200 ja Isamaa on mõlemad kümne protsendi peal ja Keskerakond 6,9 protsendi kandis. Kui see peaks nii jääma, pole kindel, kas neile mandaati jagubki. Samuti peaksid selle järgi sotsiaaldemokraadid, Rohelised ja Parempoolsed jääma mandaadita.

Seega EKRE peaks selgelt võtma kolm ja Reformierakond kaks mandaati. Kuidas aga seitsmest mandaadist ülejäänud kaks jagunevad, on teadmata. Või kas üldse neid mandaate saame.

Kvoot on meil umbes 6000 häält ja et saada ringkonnamandaat, on vaja 75 protsenti kvoodist. Kui valimisaktiivsus on sama suur kui eelmistel riigikogu valimistel, siis sellisel juhul on vaja ühe mandaadi jaoks saada umbes 4400 häält. Isamaa sinna 4200–4400 juurde praegu jääbki. Aga nende uuringute puhul peab olema ettevaatlik, sest ühe ringkonna arvestuses on veamäär väga-väga suur.

Keskküla: Mingi pildi need uuringud ikkagi annavad. Kas või mingid suundumused ja muutused ajas?

Ruul: Nende muutustega on selles mõttes huvitav, et EKRE ja Reformierakonna positsioon on stabiilselt olnud sama. Väga huvitav oli eelmise kahe nädala mainitud uuring. See näitas, et Reformierakond on napilt EKREst ees ja mulle kui hobivaatlejale tundus see pigem uskumatu olukord. Kuid nüüd, viimase nädala ja nelja nädala koondtulemus näitas, et EKRE ikkagi selgelt juhib Pärnumaal ja Reformierakond on omajagu maas. Enam-vähem kümneprotsendilise vahega.

Keskküla: Enne EKRE tõusu oli Pärnumaal väga populaarne Keskerakond. Kuidas neil läheb?

Ruul: Eelmistel, 2019. aasta riigikogu valimistel jäi Keskerakonnal napilt puudu teisest mandaadist. Kadri Simson tegi peaaegu isikumandaadi tulemuse. Nüüd on hästi, kui nad ühe mandaadi kätte saavad. Eelmise kahe nädala tulemuste järgi olid ühe mandaadi piiri peal. Viimaste tulemuste kohaselt jäävad nad napilt alla mandaadi piiri.

Kui vaadata kohalike valimiste tulemusi, jääb Andrei Korobeiniku tulemus Kadri Simsoni häältesaagile kindlasti kõvasti alla.

Keskküla: Kas on võimalik, et keegi saab Pärnumaalt isikumandaadi?

Ruul: Arvan, et Mart Helme isikumandaat võiks olla juba suhteliselt selge. Pakun, et peale Mart Helme ei pruugi teised isikumandaati puudutada. Kui, siis Kivimägi või Akkermann Reformierakonnast. Aga vaevalt.

Reformierakonna ja EKRE valijabaas on selge, aga paljude teiste erakondade puhul see ei ole nii.

Siim Ruul

Siiri Erala: Mõeldes erakondade reitingutele ja tegelikult kogu valimisajale, on seda meile esitletud kahe suure, EKRE ja Reformierakonna võitlusena. Kui aga vaadata suuremat pilti, ei saa me öelda, et ükski teine erakond inimesi ei huvita. Toon siin meie valimissaadete klikkide edetabeli. Ilmselgelt pole klikid hääled, aga see näitab, et inimestel on huvi teiste erakondade vastu.

Kui me võtame Pärnu Postimehe valimissaated, on kõige rohkem klikke saanud see saade, kus olid külas Parempoolsed.

Keskküla: Ma olen täiesti sõnatu.

Ruul: See on tegelikult väga loogiline, sest neist on kõige vähem teada. Alles nüüd nad tulid välja valimisprogrammiga ja olid varem sellest vaid juppe avaldanud.

Keskküla: Huvitavad kandidaadid ka. Kaarel Kose on ju tuntud muusik.

Erala: Arvan, et see, mis kõnetas, oli nende saates öeldud hüüdlause, et aitab tigedatest vanameestest riigikogus.

Ruul: See on väga huvitav perspektiiv, et inimeste huvi Parempoolsete vastu on suur. Siiski on lävend, mida neil on Pärnumaal vaja ületada, 4400 häält. Mul on raske uskuda, et see kokku tuleb. Aga see näitab, et inimesed huvituvad, valivad ja erakond saab mingisuguse lähtekoha edasi töötada.

Kusjuures seesama Kantar Emori uuring näitab, et 30–40 protsenti valijatest veel ei tea, kelle poolt nad hääletavad. Reformierakonna ja EKRE valijabaas on selge, aga paljude teiste erakondade puhul see ei ole nii. Inimesed, kes pole oma otsust teinud, alles otsivad kohta, kuhu oma hääl anda.

Erala: Populaarsuselt teine oli EKRE valimissaade, mis kinnistab mustrit, mida reitingudki välja toovad. Ja kolmas oli Eesti 200. Arvan, et siin on samamoodi: on huvi nende inimeste vastu, kes nad on ja mida nad tegema tulevad. Kui ma mõtlen sellele saatele tagasi, siis tajusin natuke sarnast meelsust Parempoolsetega. Et meie tuleme ja teeme uutmoodi. 

Keskküla: Eesti 200 ja Parempoolsete saateid võrreldes ütleksin, et Parempoolsed keskendusid rohkem sellele, mida teha tahaks. Natuke kogenuma Eesti 200 esindajad väljendasid ka mitut vastasseisu ja oli palju ütlemist, mida teised erakonnad valesti teevad.

Ruul: Eks neil ole olnud võimalik mõnd aega ennast positsioneerida. Eesti 200 puhul on huvitav, et eelmistel riigikogu valimistel ja samuti kohalikel valimistel läksid nad pigem lati alt läbi. Üleriigiline reiting on neil kõva. Tallinnas ja Tartus on neil tuntud nägude pealt võimalik oma hääled kätte saada, aga samal ajal on Pärnumaal nende reiting väga madal. Aga praegu tundub, et nad on suutnud end oma valijate teadvusse sisse süüa ja need inimesed, kes valimiskasti juurde lähevad, teavad, kes nad on.

Erala: Valimisaadete klikitabeli alumine ots ühtib reitingutega. Seal on Keskerakond, sotsid, kes ei ole leidnud uusi inimesi, kes siinseid valijaid kõnetaksid.

Ruul: Sotsid on ikka aastaid proovinud Pärnus, andke andeks, teha võistlust, kes suudab esinumbrina vähem hääli tuua. Indek Saar, Indrek Tarand ja nüüd Peep Peterson. Ma ei tea, millele nad lootsid, tuues tunnustatud ametiühingujuhi Pärnusse. Siin pole suuri tööstusettevõtteid ega tugevaid ametiühinguid. Ministritool vaevalt Petersonile toetust toob ja seda näivad reitingud kinnitavat.

Keskküla: Keskerakond on Pärnumaal samuti allakäigutrepil. Iga valimisega korjatakse aina vähem hääli ja puudub keskne persoon, kes peaks kõnetama.

Erala: Oleme kandidaatidelt küsinud, miks te kandideerite ja miks te just nendel valimistel välja tulete. Osa kandidaate jääb vastamisega justkui hätta. Tundub, et see teeb erakondadele hoopis karuteene, et nad võtavad igaühe, kes nõus ja saadaval on. Võib-olla oleks parem, kui sääraseid kandidaate poleks nimekirjades.

Ruul: Teistpidi on sel proosaline põhjus, miks nimekiri tuleb täis lükata. Näiteks, et saada ERRi debatis osaleda, peab olema täisnimekiri. Samas toovad nad ikkagi erakonna potti lisahääli. Kõigil erakondadel pole mitut suurt nime, kes hääli tooks, aga jupikaupa ehk õnnestub oma mandaadile ligemale rühkida.

Oleme kandidaatidelt küsinud, miks te kandideerite ja miks te just nendel valimistel välja tulete. Osa kandidaate jääb vastamisega justkui hätta.

Siiri Erala

Erala: Aga juba kuvandi mõttes on see halb, kui valimistest valimisteni tekib küsimus, miks need inimesed tegelikult seal nimekirjas on ja kui otse küsida, siis nad ei oska välja tuua, miks see erakond neid kõnetab.

Ruul: See on tegelikult kurb küll. Et kui sa ise ei tea, miks sa kandideerid, miks ma peaksin sinu poolt hääletama.

Keskküla: Aga Isamaast pole me veel rääkinud. Neil on ju riigikogu liige Andres Metsoja ja tunnustatud vallavanem Lauri Luur. Kuidas neil võiks minna?

Erala: Mina arvan, et Lauri Luur võib tuua täitsa hea tulemuse. Eriti kui me vaatame viimaseid kohalikke valimisi, siis tema häältesaak oli täiesti korralik.

Ruul: Ma arvan, et Isamaa nimekiri on iseenesest tugev. Samal ajal jääb nende toetus nii kogu riigi peale kui Pärnumaal kümne protsendi ringi. Isamaa on muidugi traditsiooniliselt teinud parema tulemuse, kui nende reiting näitab. Nende nimed on tuttavad ja kui inimene läheb hääletama, siis ta teab, keda valida.

Eks Isamaa kõigub Pärnumaal ühe mandaadi piiri peal. Juba eelmisel korral nad napilt-napilt said sellest piirist üle. Kui nüüd peaks vähem hääli olema, siis ma arvan, oleks see Isamaa jaoks päris suur katastroof ja Andres Metsoja esinumbrina siin läbi kukkunud. Ega neil midagi väga lihtsat ole.

Lauri Luuriga on see häda, et maakonnas, kus ta rohkem tuttav on, on lihtsalt vähem inimesi, hääli. Linnas on märksa rohkem.

Keskküla: Kas võib juhtuda, et me ei saagi valimistel Pärnumaale eraldatud seitset mandaati täis?

Ruul: Absoluutselt. 2015. aasta riigikogu valimistel oli meil kaheksa mandaati jaotada, riigikokku said kuus Pärnumaa kandidaati.

2019 oli meil seitse mandaati ja selle seitsmenda mandaadi saime ainult sellepärast, et Jüri Jaanson oli Refmorierakonna üldnimekirjas väga kõrgel kohal. Tegelikult jaotati ringkonnas isikumandaatidega välja kuus kohta ja seitsmes koht tuli mõnes mõttes tänu õnnele.

Võib vabalt juhtuda, et kui näiteks EKRE-l jääb neljandast mandaadist napilt puudu ja Refmormierakonnal kolmandast mandaadist ja teiste toetus jääb sinna kümne protsendi juurde, siis jagatakse Pärnumaal välja vaid viis-kuus kohta. See oleks ikka meie jaoks päris jama värk.

Keskküla: Lõpetuseks, kas minna valima või mitte?

Ruul: Kui eelnevatel valimistel oleme valimisaktiivsuselt olnud Pärnumaal pidevalt alla riigi keskmise, siis teeks seekord ehk ära, et oleme vähemalt keskmiste hulgas. Seda ei ole palju palutud.