/nginx/o/2023/03/03/15176092t1hfe6e.jpg)
Üleeile sai lõpu Kanaküla puhkemajade saaga, kui riigiamet teisaldas riigimaale ja ehituskeeluvööndisse ehitatud peegelmaja sunniviisil. Kohta pidasid Karin Neemsalu ja Keio Kotšetov ning osaühing Ilusäde. Esimese ettekirjutuse tegi keskkonnaamet ettevõtjatele 2021. aasta veebruaris ehk kaks aastat tagasi. Kuna sellele ei reageeritud, järgnesid sunnirahahoiatused, mida kogunes ühtekokku neli, sest ümber tõsteti vaid iglusaun ja terrass, kuid peegelmaja jäi samasse kohta.
Ettevõtjad on nördinud, et vaid riigimaale ulatunud mõne meetri pärast rakendas riik sundi. Nähtavasti ei uskunud nad, et asi nii kaugele läheb. Ent kas me tahame, et leviks praktika “mis need paar meetrit siis ära ei ole, natuke võib ju üle astuda”? Nagu ütles keskkonnameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu, ei saa kellelgi olla ootust, et riik leiab viisi, kuidas loata tegu tagantjärele seadustada. Õigupoolest on meie kõigi huvides, et looduskaitse reeglitest ja muudest kokkulepitud normidest kinni peetaks.
Kui vaadata Ilusädeme tegevust laiemalt, ei jää muljet, et võõrale maale ehitatud puhkekoht olnuks ainuke vääratus. Ilusädemel on maksuvõlga 115 000 eurot ja see on meie kõigi saamata raha. Ilusäde ei pidanud kinni lepingust Pärnu linnaga, jäädes ruumide rendi eest võlgu 20 000 eurot. See on kõigi pärnakate raha.
Tegevus, kus maha jääb võlakuhi ja reeglitele vilistatakse, ei ole aktsepteeritav.
Kas riigiametil õnnestub osaühingult kätte saada sundteisaldamise kulud ja sunniraha, on kahtlane. Kuigi sundmüügis on samale ettevõttele kuuluvad kaks kinnistut – Veski kinnistu sealsamas Kanakülas ja elamu Kihlepas –, ei pruugi sellest kõigi võlgade tasumiseks jätkuda.
Kohustusi lisandub Ilusädemele pidevalt. Jaanuaris otsustas Pärnu maakohus, et osaühingul tuleb advokaadibüroole tasuda ligikaudu 8000 euro suurune võlg. Kõnealune büroo esindas Ilusädet sellessamas Kanaküla puhkekeskust puudutavas kohtuvaidluses maa-ametiga. Läinud detsembris mõistis Pärnu maakohus Ilusädemelt välja eraisiku kasuks ligemale 4000 eurot, samuti umbkaudu 4000 eurot menetluskulu.
Ehk tasuks peegelmaja omanikul peeglisse vaadata. Tegevus, kus maha jääb võlakuhi ja reeglitele vilistatakse, ei ole aktsepteeritav. Niiviisi toimimine ei ole ka ettevõtlus selle algses tähenduses.