Silvia Paluoja ⟩ Õhinapõhised jäävad lubaduste laviinist kõrvale

Veebruaris kogunesid vabatahtlikud Pärnus oma esimesele üleriigilisele kokkusaamisele. Foto: Silvia Paluoja

Parlamenti pürgivate erakondade üllitisi lugedes on lubaduste laviinist kõrvale jäänud õhinapõhised, kes vabast tahtest panustavad aega, oskusi ja tarmukust kaasinimeste, kogukonna, kesk- ja ühiskonna heaks, saamata selle eest raha või ainelist kasu.

Tõepoolest, millist lööklauset sõnastada sellistele ullikestele, kuigi riik toimib sõna otseses mõttes nende seljas sõites. Vabatahtlikud kaitseliitlased, abipolitseinikud, päästjad ja ... seltsilised, kes pakuvad üksikutele seltsi kas kodus, hooldekodus, haiglas. Ajab juttu, saadab jalutuskäigul, kauluses, tohtri juurde minekul. Võimalusi jätkub. Eesti külaliikumise Kodukant algatatuse eesmärk oli kaasata vabatahtlike seltsiliste projekti 60 omavalitsust, leida igast piirkonnast vähemalt kuus sotsiaalpartnerit ja anda tuge ligemale 1800 inimesele.

Sellised arvud kribasin märkmikusse vabatahtlike seltsiliste esimesel üleriigilisel kokkusaamisel Pärnus. Aga kõrvust mööda ei libisenud ka räägitud mured, eelkõige see, et selline vananevas ühiskonnas ulatatav abikäsi peab olema järjepidev, mitte projekti- või hankepõhine, nagu oli sotsiaalministeeriumi tellitud hange „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis” (1.09.2021– 31.10.2022), mille vaheraporti Kodukandi esindaja visualiseeris.