Mäletame venelaste tanke liiga hästi

Vabaduse väljakule toodud Ukraina vägede poolt purustatud Vene tanki T-72. Foto: Taavi Sepp

Paljude eestlaste mälust ei ole kustunud need ärevad hetked 1991. aasta augustist, kui venelaste tankikolonnid veeresid meie pealinna suunas. Mäletame väga hästi, kuidas olime valmis kaitsma teletorni ja Toompead.

Olin tollal üliõpilane. Toonased sündmused on elavalt mällu talletunud. Seda enam ei taha ma näha Venemaa tapamasinaid oma kodumaa linnatänavatel. Liiga lähedal piiri taga on samasuguseid sõjamasinaid nagu Tallinnas Vabaduse väljakul eksponeeritud, ukrainlaste purustatud Vene tank T-72 tuhandeid. Need masinad on mõeldud külvama vägivalda ja tapma inimesi.

Mismoodi peaks see tankirisu panema mind ukrainlaste pingutustele kodumaad kaitsta rohkem kaasa elama? Mulle ei kõla veenvalt ka sõjamuuseumi direktori Hellar Lille selgitus väljapaneku ühese sõnumi kohta: me ei soovi sõda ja selle hävitustööd ei oma territooriumil ega kusagil mujal.

Muidugi ei soovi me sõda. Seda enam ei soovi ma näha vabas Eestis Venemaa sõjamasinaid. Teistsuguse pilguga vaataks ma seda hävitatud tanki ainult juhul, kui see oleks meie endi purustatud. Oma kodumaad kaitstes.

Ega see tankirisu mind endast välja vii. Siiski leian, et selle koht ei ole Maarjamaa linnade peaväljakul. Respekteerin, kui seda sõjamasinat eksponeeritaks näiteks sõjamuuseumis. Kes tahab, läheb ja vaatab. Mõtiskleb ehk sõjakoleduste ja ukrainlaste vapruse üle. Elu ja ebaõigluse üle.

Küsimus pole üldse selles, et see tank mõjuks kuidagi ärritavalt, ebamugavalt. Ei. Leian, et lihtsalt pole aeg ega koht.

Lepiksin sellegagi, et selle tanki avalikult näitamisega peame meeles, et Venemaa laiaulatuslikult sissetungist Ukrainasse möödus aasta. Et me oleme ukrainlaste poolt ega unusta, et nad sõdivad meiegi eest. Paariks päevaks püstitada sõjavastane installatsioon. Miks mitte?

Paraku plaanitakse seda tankirisu hakata mööda Eestit vedama. Pärnulegi on tehtud ettepanek seda näidata. Siinnne linnavalitsus pole veel otsustanud, kas lubada tank siia tuua või ei.

Olen rõõmuga nõus uudistama ja tundma uhkust meie oma sõjatehnika üle, kuid ütlen südamest: Vene tanki ma suvepealinnas näha ei taha. Isegi kui see on purustatud. Isegi kui seda tegid ukrainlased, kelle uskumatule vaprusele kaasa elan.