Mari-Liis Lembit ⟩ Pärnu linnasüda: turistide teemapark või linna … süda?

Praegu, uue silla planeerimise ajal on meil võimalus anda õigete valikute abil linnasüdamele uus elu. Foto: Mailiis Ollino

Pea kaks aastasada pärast kuurortlinnaks saamist toimib Pärnu vaieldamatult Eesti esikuurordina ja naudib suvitajate toel mitu kuud aastas pulbitsevat elu. Mereranna meelitame võõrast rahvast edukalt tulvil, kuid aktiivse kohalikku meelitava linnasüdame puudumine on südalinna arengut pärssinud juba aastakümneid. Praegu, uue silla planeerimise ajal on meil võimalus anda õigete valikute abil linnasüdamele uus elu. Või see veel aastakümneiks edasi lükata.

Ma pole arhitekt ega linnaplaneerija, kuid nõustun jäägitult Pärnu linnaarhitektiga, kes minu arust väga täpselt sõnastas meie põhiprobleemi: turisti Pärnu on olemas ja toimib, aga pärnaka Pärnu on sellest palju suurem. Turisti Pärnu süda mahub kontserdimaja ja mereranna vahele, pärnaka Pärnul aga südant õieti polegi.

Transiitsõlm, mitte linnasüda

Geograafilises mõttes on linnasüda muidugi olemas. Kuid see täidab suuresti liiklusmagistraalide ristumiskoha rolli, sest suure osa linnasüdame liikluse sihtpunkt pole üldse kesklinn. Piirkonnas on autoliiklust üksjagu, aga see on inimestele läbituiskamise, mitte viibimise koht. Nagu kinnitab arvukate maailma linnade kogemus: lärmakas ja kiire autoliiklus pelutab piirkonnast inimesi, kes võiksid siia elu tuua.

Meie kõige potentsiaalikamad alad linnasüdames on alakasutatud, linnasüda on juhuslik ja loogilise liigenduseta. Näiteks Tartus pole Pärnuga võrreldes jõge ollagi, aga linnasüdames pole seal meetritki läbimõtlemata ja aktiivse kasutuseta jõekallast. See on nii turistile kui kohalikule atraktiivne sündmusruum, koht, kus kokku saada ja olla, tänavakultuuri, tervisespordi ja puhkamise paik. Meie jõeäär on Jaansoni spordirajaga küll paremaks läinud, kuid suur osa südalinna jõekaldast on ikka veel kasimata võpsik.