Vallo Kappak: Neid keerutajaid ja lömitajaid on kõik kohad täis. Sellega ei jõua me kuskile

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Vallo Kappak sai Pikavere vana vallamaja oma valdusse 2013. aasta septembris ja notari aeg oli täpselt samal päeval, kui sündis tema kolmas laps. Samast sügisest hakkas ta seal toimetama, et päästa ajalooline maja.
Vallo Kappak sai Pikavere vana vallamaja oma valdusse 2013. aasta septembris ja notari aeg oli täpselt samal päeval, kui sündis tema kolmas laps. Samast sügisest hakkas ta seal toimetama, et päästa ajalooline maja. Foto: Urmas Luik

Sammaldunud paekiviaedadega ääristatud tanumatega Pikavere küla nimetatakse Mandri-Muhumaaks. Sellest 577 aasta vanusest asumist on kujunenud suvelavastuste toimumise ja jõulumeloodiate kõlamise koht. Pikaverre 1912. aastal valitsus- ja kultuurihooneks ehitatud vallamaja naabruses on selle taastamise algataja Vallo Kappaku lapsepõlvekodu Tooma talu, mille soojas köögis päästsimegi jutuotsa lahti.

Rääkisime veidi üle 30 elanikuga küla ajaloost, nelja lapse isa Vallo Kappaku kui ettevõtte ValiceCar omaniku ja tööandja tegemistest, spordi ja kultuuri toetamisest, vabavõitlusest (MMA). Veel paksu lumevaibaga taluõu on piltlikult öeldes täis Vallo ja noorema venna Vahuri ja vanema velje Vardo jalajälgi.

Pärnu-Jaagupi päästekomandos ametis Vardo ja Vahur jätkavad kodutalus isa alustatud piimakarjakasvatust. OÜ Tooma Piim saadab holsteini tõugu lehmade toodangu piimandusühistu kaudu töötlejateni.

Varem päästjana töötanud Vallo lõi 2005. aasta veebruaris tehnikahuvist oma firma, OÜ ValiceCar. Parandab maad, kaevab kraave ja tiike, ehitab teid ja platse, haljastab ja pakub kalluriteenust. Lääneranna vallavolikogu aseesimehena ei lähe temast ükski piirkonna mure mööda.

Kust kohast maaettevõtja king kõige rohkem pigistab?

Oi, see on küll keeruline küsimus. Ma ei ole harjunud virisema. Vähemalt ValiceCar on siiamaani omadega hakkama saanud ja ma ei pea ennast nii väga maaettevõtjaks. Töötame küll maal ja metsas, aga pigem põllumajandus on alati keerulisemas olukorras ja aitan vendi oma teadmistega.

Kui te kuulete sõna “regionaalpoliitika”, kas hakkate siis tõmblema, et mida jälle linnriigi piirist väljapoole lubatakse?

Kuna olen siin kohalikus omavalitsuses Lääneranna valla volikogus, siis regionaapoliitika on praegu keeruline teema eriti Eestis toimuva haridusreformi pärast. Olen käinud koos Mikuga (Pikkmets, S. P.) Tallinnas ühe ja teise ministri juures ja kõik rääkisid, et muutusi tuleb teha ja Mikk võttis selle tookord ette, aga ... see tee jäi talle lühikeseks ...

Jah, kui räägime Eesti äärealadest, nagu ka Lääneranna, jääb inimesi järjest vähemaks. Meile siia võib-olla ei ole vaja piirivalvet tuua, aga kui võtame Võrumaa ja Petseri-äärsed alad, siis sinna peab varsti kohalike elanike asemele piirivalvurid tooma, ehk lõpuks läheb see riigile palju kallimaks, kui kagunurk jääb inimestest tühjaks. Leian, et odavam on maksta inimestele või omavalitsustele, et seal oleks paikseid inimesi, kes kaitsevad roheliste mehikeste eestki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles