Valter Parve ⟩ Avalik kiri Lääneranna vallavolikogu liikmetele

Lääneranna vallavolikogu istung. Ahiivifoto. Foto: Jüri Looring

Lugupeetud rahvasaadikud, üsna pea ootab teie heakskiitu eelnõu, mis kas suleb mitu väikekooli või kahandab neid, mis suleb neli külaraamatukogu. Tegemist on nii teile kui kogu vallarahvale raske valikuga: ühelt poolt ähvardamas rahapuudus ja valla pankrot ja teisalt tõsine kahju Lihulast kaugemal elavatele inimestele. Kui te toetate seda eelnõu, võib see tähendada järgmist:

- Kodulähedase kooli sulgemine seab lastega pered valiku ette, kas kolida minema või leppida laste tööpäeva olulise pikenemisega: rohkem aega sõidule, pärast tunde ajakadu kojusõitu oodates. Olete arvestanud sellega, et osa maksumaksjaid võib minna elama mõnda teise valda? Piltlikult öeldes „ajate nad minema“.

- Olles uude suurde klassi „küüditatud“, peab laps koos vanematega arvestama sellega, et esialgu on ta võõras ehk teistsugune, mis pehmemal juhul tähendab üksindust või tõrjutust, raskemal juhul kiusamist koos depressiooni ja suitsiidimõtetega. Loodame, et nii ei lähe, aga kui need kõige süngemad variandid peaksid teoks saama, kas vallavolinikud näevad selles oma panust? Olete selleks valmis?

- Kauge kooli tunniplaanid ja bussigraafikud ei saa arvestada iga lapse vajadustega, mõni neist jääb sotsiaalse kontrolli puudumisel tegema aega parajaks viisil, mis teeb halba talle, perele, tervele Eestile. Olete valmis soodustama inimvara raiskuminemist?

- Praegune vanem põlvkond on üle elanud palju keerulisi aegu, on ära teeninud lugupidamise selle eest, et hoiti alles keelt ja kultuuri, et kasvatati üles lapsed (sealhulgas vallavolinikud), ja muu hulgas sellegi eest, et hoiti elus oma koduküla. Pensionilejäämine on oluliselt kahandanud suhtlemist ning oma kodupaiga raamatukogu võiks neile olla meie vähim tänu tehtu eest. Laenutusbuss ei tõrju üksindust, vaja on kokku saada ja koos olla. Raamatukogusid sulgedes annate eakatele märku, et „meil pole teid enam vaja“ – on teil selliseks jõhkruseks volitusi? Olete valmis järgmistel valimistel oma inimestele silma vaatama? Varsti olete ise vanad ja tõenäoliselt kogete sama suhtumist, mida praegu üles ehitate.

- Lihulast vaadates võivad Kirbla, Metsküla, Tuudi ja teised kaugemad kohad mõnele vallavolinikule tõesti tunduda kui mõttetud “pommiaugud”, aga sellise hoiakuga annate eeskuju pealinnale. Tallinnast vaadates võib ka Lihula tükkis oma ääremaadega olla üks mõttetu paik, kuhu ei peaks – eriti kitsaid olusid arvestades – raha eriti kulutama. Aitate neid jõuda sellisele äratundmisele, teete mudeli ette?

Häid lahendusi ei paista. Isegi nende kulukate asutuste üle andmine külaseltsidele tähendaks vallaeelarvele ikkagi mingit osalemist avalike teenuste osutamisel. Ehk on muid kohti, kust kokku hoida? Üks vastikuid lahendusi oleks lasta vald pankrotti:riik tuleb appi, teeb inventuuri, leiab puudu oleva raha? Nii palju riigimehelikkust seal ehk on, et tunnistada oma seotust nii haldusreformi mõnede eriti nutuste tagajärgedega kui  omavalitsuste senise rahastamisega. Vallavolinikud, südametunnistust ja tarkust teile hoida oma inimesi!