:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2023/03/14/15197605t1h2cee.jpg)
Pärnumaal Surjus võistlesid kooliõpilased juba kümnendat korda emakeelepäeval luuletuste lugemises kohaliku poetessi Ilmi Kolla nimelisel etluskonkursil.
Surjus tähistati emakeelepäeva luuleliselt
Nooremas vanuserühmas kandsid õpilased ette Ellen Niidu luulet. Selles vanusegrupis võitis parima etleja tiitli Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 4. klassi õpilane Kaspar Rätsep, kes esitas Ellen Niidu luuletuse “Suur õde”. Teise koha auhinna sai Surju kooli 3. klassi õpilane Isabel Haud, kolmanda koha tema klassikaaslane Kerli Mägi.
Vanemas vanuserühmas viis parima etleja tiitli Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 6. klassi õpilane Margot Klettenberg, kes esitas Ilmi Kolla luuletuse “Lumes”, teise koha auhinna sai Surju kooli seitsmendik Triinu Ojaste ning kolmanda koha 8. klassi õpilane Gregor Metsa.
Publiku lemmiku tiitli sai Triinu Ojaste Surjust.
Etluskonkursi algataja Taavi Pukk tõdes, et kümnendat korda peetud võistlusel olid parimate valimisel määravad üksikud punktid.
/nginx/o/2023/03/14/15197606t1h4811.jpg)
Poetessi vennanaine Eesi Kolla kinkis Surju koolile ühe seni trükis ilmumata Ilmi Kolla luuletuse, mis oli kauni käekirjaga vihikulehele kirja pandud. Kool sai endale originaaleksemplari ja Kolla jättis endale mälestuseks koopia.
Parimad etlejad välja selgitanud žürii töös osalesid varasemad edukad võistlejad Lume Tuum ja Martti Tarsalainen, varalahkunud luuletaja Ilmi Kolla vennanaine Eesi Kolla, Pärnu Postimehe ajakirjanik Kristo Niglas ja võistluse algataja Taavi Pukk.
Ilmi Kolla sündis 4. juunil 1933 Pärnus. Aastal 1944 kolis pere Surju, kus Ilmi lõpetas seitsmeklassilise kooli. Surju koolis ergutas tüdrukut kirjutama õpetaja Elvi Arro. Algul jäid silma andeka õpilase klassikaaslaste omadest erinevad ja köitvad kirjandid, peagi järgnesid luuletused, mida neiu algul kiivalt kodus sahtlis luku taga hoidis. Veidi hiljem saatis ta neid ajalehtedele-ajakirjadele ja sai honorarigi.
1948. aastal asus Kolla õppima Pärnu 2. keskkooli, kuid Surju tuli ta ikka ja jälle tagasi. Keskkoolis õppides haigestus ta tuberkuloosi, oli ravil ja püüdis kooliskäimist jätkata. Kevadel ja suvel 1952 töötas ta ajalehe Säde toimetuses kirjandusliku kaastöölisena.
/nginx/o/2023/03/14/15197607t1h71bb.jpg)
Vahepeal taganenud haigus süvenes ja Kolla suri pärast operatsiooni Kivimäe haiglas 18. detsembril 1954.
Ilmi Kolla on maetud kodukandi surnuaiale. Selle värava eest läheb läbi vana Surju–Häädemeeste maantee. Kõrvale jääb jõekäär, millest otse üle vaadates paistab põõsaste-puude vahelt luuletaja lapsepõlvekodu.
Oma eluajal ei ilmunud Kollalt ühtegi luulekogu, alles pärast luuletaja surma, 1957. aastal avaldas tema sõbranna Lehti Metsaalt õhukese vihiku pealkirjaga “Luuletused”. See sisaldab luuletusi Kolla lemmikteemadel nagu loodus, armastus, igatsus.
Tänavusel konkursil võtsid omavahel mõõtu Surju, Kilingi-Nõmme, Lihula ja Uulu õpilased. Traditsiooniline konkurss toimub igal aastal, et tähistada emakeelepäeva ning väärtustada Kolla ja teiste eesti luuletajate loomingut.