Mati Põdra ⟩ Kuidas kahe ja poole Metsküla kooli jagu raha kokku hoida

Metsküla algkool. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Lääneranna muusikakooli juhi Mati Põdra arvates ei peaks vald haridusvõrgu lõhkumisega kiirustama ja pakub välja ideid, kuidas seda tõhusamaks muuta.

Põdra arvates ei peaks vald haridusvõrgu lõhkumisega kiirustama ja pakub välja ideid, kuidas seda tõhusamaks muuta.

“Ka mina oskan mõelda, mida teha juhul, kui raha on vähe ja pole ka ootamatuid nafta leiukohti. Kõik minu arvutused on tehtud vanal heal kirvemeetodil ja on pigem vallale soodsamad,” seisab Lääneranna valla erakoolipidaja sotsiaalmeedia postituses vallavolikogusse jõudnud eelnõu kohta, mille järgi plaanitakse muutusi kuues valla koolis.

Pole parata, kuid kui kaalukausil on üldharidus- ja huvikoolid, tuleb alustada huvihariduse ökonoomsemaks tegemisest. Lääneranna vallas on kaks munitsipaalhuvikooli: muusika- ja kunstikool ning spordikool. Vallavolikogu esimehe 32-leheküljelisest soperdisest selgub, et munitsipaalhuvikoolides käib umbes pool valla lastest ehk tagasihoidliku arvestuse järgi ligemale 150.

Kuidas siis kokkuhoidu saavutada?

Kui munitsipaalhuvikoolides käib valla lastest umbes pool, ei ole selle poole jaoks vaja hoida palgal kahe huvikooli direktorit. Piisab täiesti poolest koormusest. Võit tööjõukulu osas ühe koolijuhi palga jagu, jämedalt 24 000 eurot aastas.

Kui optimeerida veel, võttes eeskujuks näiteks Põhja-Pärnumaa valla, saab viia vähemalt muusika- ja kunstikooli ruumid üle gümnaasiumi hoonesse (kust on niikuinii pärit enamik munitsipaalhuvihariduse Lihula taustaga nautijaid) ning neid saab palju otstarbekamalt ristkasutada. Igal juhul pole enam päris nii, et paari õpilasega pilliõpetaja soe klassiruum seisab kolmel päeval nädalas lihtsalt luku taga (ja reedeti on peaaegu terve maja tühi). Tallinna maantee 25 maja on seestpoolt väga korralik ja kindlasti leiduks seda (kas või ruumikaupa) rentida tahtjaid palju tõenäolisemalt kui Varblas või Virtsus. Ristkasutusse minevad ruumid ei tekita vallale täiendavaid kulusid ja kui õnnestub kas või kolm rentnikku kas või 200eurose kuutasuga leida, annab see aastas 7200eurose tulu.

Lapsevanemate omaosalus (õppemaks) munitsipaalhuvikoolides on praegu mitte üle 12 euro kuus. Vabandust, see on naeruväärselt väike juba seetõttu, et see pole juba aastaid tõusnud. Minu hinnangul on õppemaksu õige suurusjärk 25 eurot. Korrutades 150 õpilast 13 euro lisanduva õppemaksu ja üheksa kuuga, annaks see lisatulu 47 250 eurot.

Mina leidsin kohe väga ümmarguselt arvutades Lihula linnast 78 450 euro kokkuhoidmise võimaluse. See on on kahe ja poole Metsküla kooli sulgemise jagu (valla väitel tooks mainitud kooli sulgemine kokkuhoidu eelarves umbes 31 300 eurot aastas).

Selle kokkuhoiu juures ei pea hakkama tekitama uusi transpordiühendusi, käima kohtute vahet ega tundma muret, kui umbes 50 lapsevanemat oma lapsed väljapoole valda kooli panevad ja ka iseenda tulumaksu mujale viivad.