Kevadtaimi süües tasub olla tähelepanelik, et mitte mürgistust saada

Pärnu Postimees
Copy
Karulauku aetakse segamini mürgiste piibelehe ja sügislille lehtedega.
Karulauku aetakse segamini mürgiste piibelehe ja sügislille lehtedega. Foto: Marianne Loorents

Vilgaste taimekorjajatena tuntud eestlaste toidulauale jõuavad peagi kevadel tärkavad esimesed rohelised võrsed. Mürgistusteabekeskus tuletab meelde, et toiduks ei tarvitataks taimi, mis tegelikult söömiseks ei kõlba.

Igal kevadel on olnud juhtumeid, kui inimesed ajavad sarnasena näivad taimed segi ja tarbivad söödavate taimede asemel mürgiseid. Näiteks karulauku aetakse segamini mürgiste piibelehe ja sügislille lehtedega. Aiast korjatakse rabarberivarsi, kuid kahjuks jõuavad vahel toidu sisse mürgised rabarberilehedki.

“Igal kevadel tasub endale meelde tuletada, et kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole söödav. Kui karulaugu asemel korjatud piibelehte süüa, tekib pikaks ajaks ebamugav seedetraktiärritus; sügislille mürgistus viib aga haiglasse. Õnnetuse vältimiseks tasub meeles pidada karulaugu erilist omadust: kui seda sõrmede vahel mudida, siis on tunda küüslaugu või sibula lõhna. Lillede lehed niimoodi ei lõhna,” selgitas mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Õnnetusi on ette tulnud ka rabarberiga. “Vahel kiputakse unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sel moel endale liiga tehtud. Rabarberi lehed, ent ka vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu need söömiseks ei kõlba,” lausus Oder.

Mida teha mürgistuse korral?

Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleks helistada mürgistusinfoliinile 16 662 (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda.

“Mürgistusinfoliinile võib helistada mis tahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,” julgustas Mare Oder infoliini kasutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles