Kell on viis varahommikul, kui Kaire (nimi muudetud, A. A.) ärkab, et tualetis käia. Täna on mõnevõrra tähtis päev: pojal on sõidueksam. Teel vannituppa avastab ta, et õhtul oma tuppa videomängu mängima jäänud 17aastane poeg istub endiselt arvutiekraani kumas. Mõne tunni pärast peaks poiss eksamineerijale oma sõiduoskust demonstreerima.

See ei ole esimene kord, kui arvutimäng poisi endasse neelab ja päriselu kohustused tagaplaanile jäävad. Kaire sõnutsi on viimasel aastal tulnud tihti ette olukordi, kus poeg ei ole jõudnud hommikul kooli, õppetükid on tegemata.

“See on nagu surnud ring,” märgib ema. Kogu öö mängid, päeva magad maha ja õhtul sukeldud taas mängumaailma. Kaire tunnistab, et ta poeg ilmselt on mängust sõltuvuses.