Rait Maruste ⟩ Koolide sulgemine võib viia Lääneranna valla lagunemiseni

Reedel, kui volikogu otsustas Lääneranna valla koolide saatust, käis vallavalitsuse hoone ees protestimiiting. Foto: Mailiis Ollino

Kool on olnud läbi aegade kogukondliku elu süda ja keskpunkt, kultuuri ja identiteedi kandja. Pole kooli, pole inimesi. Pole inimesi, pole raha ega kultuurielu.

Hiiumaa-suuruse valla nüüdsete probleemide juured ulatuvad aastate taha. Kaugemad põhjused on kolhoosiaegadel ehitatud koolide ja kultuurimajade amortiseeritus ja mahtude sobimatus tänaste nõudmiste ja vajadustega. Kogukondadele kaela jäetud hoonete probleemidele on regionaalhalduse reformi ajal ja järel lisandunud mitu valeotsust ja valet tegevust.

Lääneranna kant on olnud Keskerakonna ja viimastel aegadel ka EKRE mänguväli. Vald on uusmoodustis, mida varem pole sellisena kunagi olnud. Näeb kaardil välja loogilise tervikuna, keskpunktiga Lihulas. Uskusin minagi, et sellest võib asja saada. Paraku pole vald tegelikkuses kunagi hästi toimima hakanud ja on nüüd lagunemise äärele lükatud.

Ühinemistuhinas ja riigi rahakülvi pohmeluses unustati, et aeg on teinud oma töö inimeste harjumustes, infrastruktuuris, transpordivõrgus, elanikkonna koosluses jne. Puuduvad uusvalla identiteet, ühtne meediaväli või inforuum ja infrastruktuur (ühendused). Pool vallast – Varbla ja Koonga – loeb Pärnu Postimeest, teine pool – Lihula ja Hanila-Virtsu – Lääne Elu. Valla enda infoleht annab tagantjärele lühidalt statistilist lühiinfot. Vallajuhid ei kasuta Lääneranna Teatajat inimestega suhtlemiseks, olukorra, põhjuste ega eesmärkide selgitamiseks.