Selgub, et laupäeval tähistataval Pärnu päeval esimest korda siit pärit muusikuid, bände ja linnaorkestrit ühele lavale kokku toov Pärnu levimuusika päev on nime saanud Valter Ojakäärult ehk papa Valterilt, nagu teda muusikaringkondades hellitavalt kutsuti.
Kas Pärnu levimuusika päevast saab uus traditsioon? (1)
Sündmus tekitab osalejaiski samasugust elevust nagu tantsu- ja laulupeole minek, sest on ju selle ettevalmistus samamoodi mitmepäevane kõik-pead-jalad-koos-olemine. Nimi viib aga mõtted esmalt kaheksakümnendate Tartu levimuusikapäevadele, kus Eesti taasiseseisvumise eel kandis sinimustvalgete lehvides Ivo Linnagi ette Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu.
Linnaorkestri produtsendi Andres Tölbi sõnutsi oli ootamatu õnn, et just pärnakas Ojakäär, kelle 100 aasta tagust sündi äsja 10. märtsil tähistati, võttis termini “levimuusika” omal ajal kasutusele. Sestap pühendatakse ka Pärnu levimuusika päeva avalugu Leelo Tungla sõnadele “Oma laulu ei leia ma üles” siit pärit heliloojale ja muusikaelu kroonikule. 1923. aastal Pärnus sündinud Ojakäär tutvustas aastakümneid levi- ja džässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis.
Kontserdi idee sündis, jalutades Pärnus ja mõeldes sellele, kui rikkalik on meie bändide ajalugu. “Kuna olen ka ise levimuusik ja selle valdkonnaga tegelnud, miks siis mitte ära kasutada meie linna bändide tohutut potentsiaali ja orkestrit?” meenutas Tölp. “Pakkusin selle välja ja nii see sündiski.”