Video ⟩ Kasulikud nipid: nii saad biojäätmeid koguda lõhnavabalt ja lisaruumita

Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sortida. Foto: Keskkonnaministeerium

Ehkki kodune jäätmete sortimine võib esialgu tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.

Juba selle aasta lõpuks peavad omavalitsused tagama, et elanikud koguksid biojäätmed konteinerisse või kompostiksid kohapeal.

Biojäätmete eraldamine muust prügist on tähtis, sest see võimaldab neid ringlusse võtta. Eraldi kogutud biojäätmetest valmistatakse Eestis enamasti komposti, millega jõuavad loodusest võetud ained tagasi mulda. Lähiaastail on näha ka autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks kasutatava biogaasi tootmise kasvu.

Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sortida ja nii lasemegi väärtusliku ressursi raisku.

Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Eramajades või maapiirkondades võib soovi korral koduaias kompostida.

Biojäätmete sorteerimine

Biojäätmete hulka käivad näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, muna- ja pähklikoored, aga ka pehme majapidamispaber või pabersalvrätid, samuti kohvipaks, paberfiltrid, lõikelilled, ilma potita toataimed.

Tähele tuleb panna, millised nõuded on omavalitsus kompostimisele seadnud. Kui aiajäätmeid võib kompostida ka lahtiselt, siis toidujäätmed vajavad kinnist kompostrit. Lahtisena meelitavad nad ligi närilisi, linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti metsloomigi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema.

Vastupidiselt arvamusele, et kompostimiseks peab kasutama vaid kindlat tüüpi kalleid kompostreid, võib tegelikult kompostimiseks vajaliku kasti meisterdada ka ise. Samuti on kauplustes müügil väga eri hinnaklassis kompostreid, mistõttu valikuvariante on kindlasti palju.

Levinud müüt biojäätmete liigiti kogumisel on sellega kaasnev lõhn ja täiendava ruumi vajadus köögis. Tegelikult aga ei haise biojäätmed eraldi kogudes rohkem kui segaolmejäätmete seas.

Biojäätmeid tuleks koguda lahtises anumas, et õhk pääseks juurde, siis ei hakka need ka haisema. Pigem on eraldi kogumine ja sagedasem väljaviimine hügieenilisem. Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumiskorvi, sobib ka mis tahes väiksem kast. Kõige nutikam on jaotada kasutuses olev prügikast sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus sellest ei muutu, kui asuda neid liigiti koguma.