/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/05/15240487t1he867.jpg)
Kevade saabumisega on muutunud aktiivseks esimesed puugid, mistõttu terviseamet soovitab inimestel puukentsefaliidi ennetamiseks kaaluda vaktsineerimist.
Esimesed puugid on muutunud aktiivseks
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseteks juba praegu, mil pinnas on soojenenud 5 kraadini.
“Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Puugid on liikvel eelkõige pärast lume sulamist ja rohelisel ajal,” selgitas Dontšenko ja lisas, et juba praegu tasub vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses viibides kasutada puugihammustuse vältimiseks vajalikke ennetusmeetmeid.
Eestis on puukentsefaliidi haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades. Enim haigusjuhte esineb saartel, Ida- ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.
Pärnu haiglas oli eelmisel ravil 24 puukentsefaliidi diagnoosiga patsienti. Puukentsefaliidi ennetamiseks soovitab terviseamet kaaluda vaktsineerimist.
“Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,” rääkis Dontšenko ja täpsustas, et kaks esimest tehakse ühe kuni kolme kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. “Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust,“ lisas ta.
Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud ligi 13 protsenti Eesti elanikkonnast. Haiguse läbipõdenud inimestel tekib eluaegne immuunsus.
Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Vaktsineerimist soovitatakse kindlasti puukentsefaliiti nakatumise riskirühmadele, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega ehk maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid ja kaitseväelased.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Teise puukidega leviva nakkushaiguse puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub, haigust saab ennetada vaid puugihammustust vältides. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt, sest haiguse tuvastamine on keeruline. Sageli satub patsient arsti vastuvõtule alles haiguse jääknähtude või tüsistustega.
Puugihammustuse vältimiseks tuleb kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid. Et puuke märgata, tasub püksisääred toppida sokkide või kummikute sisse. Lisaks soovitab terviseamet kasutada putukatõrjevahendeid ja pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.