Kevadel tehkem korda oma küttekolded

Õige hooldus on kütjale endalegi kasulik, sest puhastatud kütteseade vajab vähem küttematerjali ja annab rohkem sooja. Foto: Marko Saarm

Kalendrikevad on käes ja ilmataatki lubab juba märkimisväärset õhusooja, seega hakkab kütteperiood selleks korraks läbi saama. Sestap tasuks lasta asjatundjal pilk peale visata küttekollete seisukorrale.

Kütteperioodil on tavapärane, et päästjad käivad kustutamas korstnas või soojamüüris puhkenud tahmapõlenguid, mis lõhuvad kütteseadmeid, ja pragudest võib tuli ka ümbruse süüdata. Nii saab igal aastal mitusada põlengut alguse hooldamata küttesüsteemist. Selle ärahoidmiseks tuleb kohale kutsuda korstnapühkija, kes küttekolded ja korstnad puhastab ning kogu süsteemi nii seest kui väljast kriitilise pilguga üle vaatab: kas see  on talve edukalt üle elanud või vajab pottsepa parandustöid.

Tuleohutusseadusest tulenevalt järgib päästeamet nõuet, et kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Eramus võib korstent ise pühkida, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab kogu süsteemi ikkagi üle vaatama kutseline korstnapühkija. Tihedama kasutamise korral tuleb küttekoldeid sagedamini puhastada. Õige hooldus on kütjale endalegi kasulik, sest puhastatud seade vajab vähem küttematerjali ja annab rohkem sooja.

Kaks aastat on korstnapühkijad kasutanud küttesüsteemide registrit. See tähendab, et teie küttesüsteem kantakse registrisse, kust saate kontrollida sele kohta väljastatud akti, kus on kirjas süsteemi seisukord. Paberakti järele pole enam vajadust ja korstnapühkijad seda enam ei väljasta.

Kuidas käituda tahma- või pigipõlengu korral?

• Helistage hädaabinumbril 112.
• Piirake siibriga õhu pealevoolu.
• Eemaldage kütesüsteemi lähedalt süttivad esemed.
• Ärge kustutage tahmapõlengut veega.
• Puhastusluugi kaudu sobib kustutamiseks pulberkustuti.
• Enne küttesüsteemi uuesti kasutamist kutsuge korstnapühkija.

  Andmed: päästeamet

Akti lugemiseks tuleb minna päästeameti küttesüsteemide portaali aadressil ja lehele sisse logida. Peale oma küttesüsteemi info leiab sealt teenust pakkuvate kutseliste korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmed ja tööpiirkonnad. Seega ei ole vaja enam pead murda, kust saada omale vajalik teenuseosutaja. Portaalist leitavate korstnapühkijate ja pottseppade suhtes võib olla kindel, et kutsetasemeta meistreid nende seas ei leidu.

Toimetulekuraskuste korral tasub kohalikust omavalitsusest uurida, kas korstnapühkimise teenuse puhul saab toetust, sest paljud omavalitsused pakuvad selleks otstarbeks rahalist tuge.

Sageli on inimestel arusaam, et korstnapühkija tuleb kutsuda sügisel, enne kütteperioodi algust. Siis on kõik korstnapühkijad aga üle koormatud ja järjekorrad pikad. Tegelikult on isegi parem, kui korstnapühkija kevadel kogu küttesüsteemi üle vaatab, sest kui ilmneb mingi viga, jõuab küttekolde suve jooksul järgmiseks kütteperioodiks korda teha.

Kui keegi kahtleb oma kodu tuleohutuses ja soovib nõustamist, tuleks sellest teada anda riigiinfo infonumbril 1247. Kodunõustamine on alati vabatahtlik ja trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu. Eesmärk on muuta teie kodu tuleohutuks.