Kaameraga ostetakse meelerahu

Oomipoe juhataja Kalev Kvelli jutu järgi suudaks tehnikaga sinasõber IP-kaamera kodus ise paigaldada. Foto: Urmas Luik

Valvekaamera hoiab silma peal nii suvekodul, öösel maja ette pargitud autol kui vanemate töö ajal kodus üksi müttavatel lastel.

Paratamatuseks on saanud, et suurtes kaubanduskeskustes jälgivad valvekaamerad igat me sammu, linnatänavatelgi jääme tihti mõne kaamera ette, aina enam tööandjaid jälgib töötajaid kaamera vahendusel ja üha sagedamini ostavad elanikudki kaameraid oma koduse vara kaitseks.

Oomipoe valveseadmete tootejuht Karl Laius rääkis, et sageli soetavad inimesed kaameraid oma majaesise parkimisplatsi valvamiseks ja majas sees soovitakse jälgida eelkõige elutuba.

“Kui peres on väikesed lapsed, siis IP-kaamerate vahendusel saavad vanemad tööl jälgida, mida lapsed kodus teevad, ja sama kaamera vahendusel on võimalik lapsega suheldagi,” seletas Laius. “Eks ikka meelerahu ole see, mida kaameraga osta soovitakse.”

Erisuguseid kaameraid leiab palju ja hinnakäärid laiad. Üldjuhul on need kaamerad, mille pilti saab salvestada, kallimad.

Kaitseks halbade kavatsustega sissetungijate eest võib koju soetada näiteks uksesilmakaamera, mis paigaldatakse ukse sisse. Peale tavapärase uksesilmana kasutamise saab selle abil telerist vaadata, kes ukse taga on.

Lihtne koduvalvamise vahend on IP-kaamera, mille pilti annab salvestada kodusesse või töökoha arvutisse, aga see eeldab head interneti püsiühendust. Suvekoju võib aga panna säärase kodu- ja videovalvekeskuse, mis töötab GSM-võrgus ega vaja netiühendust. Probleemide korral saadab keskus pildi omaniku mobiiltelefonile.

Selge pilt

Politseiuudistest on tuttavad kaadrid, kus mõni kurikael on jäänud küll kaamerasilma ette, kuid nii ähmaselt, et inimest tuvastada pole võimalik. “Määrav on hinnaklass, 300 euro eest saab juba väga selge pildi,” sõnas Laius.

Näo tuvastamise edukus sõltub sellestki, kui kaugelt on vaja seda teha. “Tihti tehakse suur viga, et valitakse vale kaamera. Kui kaamera peab kümne meetri kauguselt mõnd väravat või ust valvama, peab olema vastav objektiiv ehk suhteliselt kitsa nurgaga,” selgitas Laius. “Aga inimesed tahavad, et võimalikult lai ala pildile mahuks, nii lähebki kaamera nurk laiaks ja kaugelt pole pilt enam selge: on näha, et tegu punase jopega mehega, aga nägu selgesti ei seleta.”

Maja valvamiseks sobiks Laiuse jutu järgi hästi komplekt, kus oleks neli kaamerat ja salvesti. Seal võiks olla kaks head, kaugele ulatuvat ja mõnd olulist punkti jälgivat ning kaks laiemalt jälgivat kaamerat.

Valvekaamerad on küll pidevalt vooluvõrgus, kuid nende tarkvara on seadistatud otsustama, millal toimub liikumine, mida on vaja filmida. Tarkvara annab sättida nii, et iga pisikese objekti puhul see filmima ei hakka, näiteks kassi jooksmise peale.

Moodsad kaamerad töötavad öösel pimedas infrapuna abil. Nii võibki juhtuda, et sissetungija ei märka, et ta kaamerasilma ette on jäänud ja teda filmitakse.

Salakaamerad

Oomipoe Pärnu kaupluse juhataja Kalev Kvell tõdes, et üha enam inimesi soetab koju kaamera, aga paljud siinsed ettevõttedki on valvekaamerad hankinud.

Päris palju on kaameraid ostnud meie põhjanaabrid, kes Soomes olles vaatavad oma telefonist, mis Pärnu korteris toimub ja mis ilm akna taga on: kas tasub nädalavahetuseks siia puhkama tulla, rääkis Kvell.

Kõige parem minek on aga salakaameratel, näiteks võtmehoidjal, millesse on peidetud kaamera. Samuti on saadaval kaameraga taskulambid, prillid ja täiesti tavalisena tunduv elektrooniline lauakell, mis tegelikult suudab toas toimuvat salvestada, ja hiljem saab salvestatu arvutisse tõmmata.

Autojuhid on soetanud kaameraid, mille saab sättida esiklaasi juurde, siis kaamera salvestab liikumist. Hea tõestusmaterjal võtta, kui liiklusõnnetus juhtub või parklas keegi teie seisvale autole otsa sõidab.

Oma eramaal tohib omanik jälgida ja salvestada, mida hing ihkab, kuid keerulisem on lugu, kui kaamerasilma ette jääb tükike naabri õuest. “Kui silma ette jääb naabri maa, peaks naaber sellest teadma,” rõhutas Laius. “Samal ajal on teada juhtumeid, kus tänu eraisiku valvesüsteemile on saadud kätte pätte, kes hoopis kõrvalmajas vargil käinud.”

Andmekaitse inspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna teatel on neile jõudnud kaebusi, kus naaber pole rahul, et kõrvalmaja valvekaamera vaatlusvälja jääb temagi vara, näiteks korteri uks, auto või osa aiast.

“Tuli asuda seisukohale, et seni kuni kaameraomanik salvestab pilti isiklikuks otstarbeks, võib ta seda ilma andmekaitsealaste takistusteta teha,” tõdes Liivrand.

Nimelt lubab isikuandmete kaitse seadus andmeid töödelda (ja videosse salvestamine on isikuandmete töötlemine) kas isiku nõusolekul või seaduse alusel. Isiklik otstarve on seaduse kaitsealast väljas.

“Kui inimene paigaldab kaamera koju või oma aeda, toimub andmetöötlus isiklikul otstarbel ja isikuandmete kaitse seadus sellesse ei puutu. Sama on olukord avalikus linnaruumis enese tarbeks filmides,” selgitas Liivrand.

Kuni salvestatu jääb isiklikuks tarbeks ja seda ei edastata ega laeta internetti, ei ole jäädvustatud inimeste nõusolekut tarvis. Kui salvestis osutub hiljem kuriteo tõendiks, töötleb isikuandmeid juba politsei seaduse alusel.

Kui aga kellelegi tundub, et naaber jälgib ta käike-toimetusi pahatahtlikult ja rikub tema privaatsust, tuleks pöörduda tsiviilkohtu poole.