ARVUSTUS ⟩ “25 °C ja päike”: Suvi on tunne, mitte aastaaeg

Suvehetked kulgevad, kõrvus laulu “Sellest saab meie suvi” sõnade kõla. Foto: Siim Vahur/Endla

Endla Küünis äsja esietendunud “25 °C ja päike” katsetab mõneti uuendusliku teatrivormiga: dokumentaalsest materjalist tõukuv lavastus ei tegele sotsiaalsete probleemidega nagu dokumentaalteatrile tavaks, vaid vastupidi – pakub lõõgastust ja põgenemisvõimalust soojadesse ja värvikatesse suvemälestustesse.

Lavastaja Laura Jaanhold ja lavastusdramaturg Paul Piik (Kinoteater) on osutanud oma lavastusele kui lõõgastavale massaažile: et vaataja tuleks saali ja läheks sealt ära teise inimesena. Et ta on puhanud. Intervjueerimiskogemus kinnitas neile, kui palju mõjutab inimesi ilm, mis tundub nii tühine asi, aga tegelikult seda ei ole ega ole see ka väike teema.

Nii on Küüni parempoolsema pikema seina äärde püstitatud istumiskohtadelt otsevaates näha mängupaik-lava, kus kõrgub panipaigariiul mitmesuguste asjadega, on mingi ratastel raam, muruniiduk, terrassitoolid ja -laud, kasvuhoone lopsakate taimedega, veeprits, ventilaatorid ja veel palju väiksemaid-suuremaid asju, mida pea kõike lavastuse piltide loomisel ka kasutatakse.