/nginx/o/2023/04/12/15251490t1h665b.jpg)
Olen nädala jooksul sattunud hämaratesse puistutesse, kus veel alles omajagu lund, mis õhulegi jäise hinguse annab. Päikese käes on lumevallid küll sulanud ja sinilillede õiteilu või päevaliblika ja kimalase lend ei tohiks enam kedagi üllatada. Esimesed väike-lehelinnudki silksolgitavad salus.
Varsakapjade õienupud paisuvad ja kuuldavasti pakuvad esimesed säravkollased õied mitmel pool Eestis juba silmailu. Vaja oli vaid ühte sooja õhtut, et kuldnokadki välja vaadatud kinnisvara ümber innukamalt laulma hakkaksid. Seni on nad sobivaid pesitsemispaiku külastanud pisteliselt ja ülejäänud aja veetnud kas väljadel või jõe ääres toitu otsides.
/nginx/o/2023/04/12/15251500t1h7559.jpg)