“Mis on teie palgasoov?”
Seda küsimust on kuulnud ilmselt kõik töölekandideerijad ja kimbatus küsida kas liiga vähe või liialt palju on paljudele tuttav. Sageli küsitakse kandideerija palgasoovi juba koos elulookirjelduse ja motivatsioonikirjaga, kuid tööandja võtab palga pahatihti jutuks alles konkursi lõppfaasis, kui nii tööotsija kui ettevõte on investeerinud värbamisse juba palju aega.
Tulevikus paraneb palgaläbirääkimiste läbipaistvus, sest direktiiv näeb ette, et töölekandideerijale tuleb avaldada palk või palgatase hiljemalt enne tööintervjuud. Seega saab oma palgaootusi kujundada, arvestades juba tööandja avaldatud tegelikku palgapakkumist. Selline muutus on töötajatele kindlasti tervitatav, sest 95 protsenti Eesti palgatöötajatest leiab, et töökuulutustes peaks palk või palgavahemik olema märgitud.
Et töötasu on kandidaadile oluline töötingimus, aitab palgavahemiku avaldamine kokku hoida värbamisele kuluvat aega, vähendades tõenäosust, et konkursi lõppvalikusse jõuavad kandidaadid, kelle palgaootus ei lähe pakutavaga kokku.