Pärnus kõlab keelatud teose maailma esiettekanne

Rahvusvaheliselt tunnustatud pianist Diana Liiv otsis pool sajandit vana heliteose üles.

FOTO: Ants Liigus

Pärnu uue kunsti muuseumis võib pühapäeval kuulda Tõstamaal sündinud helilooja Artur Uritamme nõukogude ajal keelatud klaveritrio “Nõukoguliku inimese kolm palet” maailma esiettekannet.

Pärnus tegutsenud helilooja Artur Uritamm (1901–1982) läks nõukogude võimuga vastuollu ja ilmselt sellepärast jäid paljud tema teosed pikaks ajaks esiettekannet ootama. Tänapäeval on suur osa tema muusikast taas avastatud ja ette kantud. Uritamme loomingus põimuvad peened kõlavärviotsingud rahvamuusikast saadud impulssidega ja tundelisus irooniaga.

Niisamuti on see ilmeka pealkirjaga klaveritrios “Nõukoguliku inimese kolm palet” (1948), mis kontserdisarja “Abonement 007” eestvedajate Kai ja Andrus Kallastu sõnade järgi jääb kaugele nõukogude aja ülistamisest.

Heliteos koosneb kolmest osast alapealkirjadega “Elurõõm”, “Ohvrimeel” ja “Sangarlus” ning selle esitab trio koosseisus Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello) ja Diana Liiv (klaver). Sama kavaga kontsert toimub 3. aprillil Tallinna keskraamatukogus.

Teos oli kadunud

Diana Liiv märkis, et kunagi pöördus tema poole Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, Eesti muusikaajaloo tundja Leida-Tiia Järg ideega Uritamme teos ette võtta ning see jäi meelde mõlkuma.

Paar aastat enne heliteose valmimist heideti Uritamm välja heliloojate liidust ja tagandati senistest ametitest, nähtavasti polnud tema meelsus see õige. Võib oletada, et kui paar aastat hiljem valmis kõnealune teos, oli see kirjutatud ebasoodsates esitustingimustes.

Liivi arvates olekski huvitav otsida üles inimesed, kes tol ajal helilooja ümber olid või teavad otseallikatest, sest kirjalikke allikaid selle kohta pole. Teatakse vaid, et see lugu on olemas. “Mina esitajana võin öelda, et see on fenomenaalselt hea lugu. Hästi huvitava helikeele ja sügava filosoofilise kõlapildiga. Väga väärt muusika ja tõeline leid,” kinnitas pianist.

Teose ülesleidmine osutus algul arvatust keerulisemaks, sest arhiivides seda polnud. “Tegelikult käsikirja minu käes ei olegi ja sellest olen näinud ainult tšellopartiid. Meie käes on ainult kinnitatud koopiad. Võib olla, et originaalid, välja arvatud tšellopartii, on üldse kadunud. Igal juhul muusikamuuseumis originaale ei olnud ja keegi ei tea, kus need on,” rääkis Liiv.

Koopiaidki ei leitud fondist, vaid muusikute käest, kel oli olnud mõte teos ette kanda, kuid kes olid sellest loobunud. “See on suur ja raske teos, mille äraõppimine on tükk tööd,” tunnistas Liiv.

Tegelikult ei oleks tohtinud ainueksemplare niimoodi välja anda ja hea, et need üldse alles olid. “Kui olime eri partiid mitmelt poolt üles leidnud, tegin silmapilk koopiad ja viisin need Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse. Nii et seal on nüüd igal juhul teos olemas,” ütles Liiv.

Veel neli heliloojat

Pärnu ooperi sarja “Abonement 007” kontserdil kõlavad veel kollektiivautori MaLeRa KaSuKu “Klaveritrio” ning Eesti uue ärkamisaja suurkuju Alo Mattiiseni “Sonaat tšellole ja klaverile”.

Jaapanipärase heliloojanime MaLeRa KaSuKu taga peituvad kolm omaaegset kursusevenda, huumorilembesed heliloojad Mati Kuulberg, Raimo Kangro ja Lepo Sumera. “Klaveritrio” on valminud nende ühistööna.

Iga helilooja kirjutas ühe pilli partii ja võrdsuse huvides võis igas trio osas eri helilooja oma partii kirjutada valmis esimesena.

Omamoodi optimism seondub Mattiiseniga, kellest mõeldes meenuvad esmajoones kogu Eesti rahvast liitnud laulude omariikluse sõnum ja hipilik vabadusepüüe.

Peale populaarsete laulude on muusikalise kõrghariduse saanud helilooja kirjutanud teoseid klassikalistele koosseisudele.

Tegijad

Viiuldaja Olga Voronova on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia, õpib EMTA doktorantuuris, on solistina üles astunud paljude orkestrite ees, täiendanud end meistrikursustel ja noppinud konkurssidel laureaaditiitleid. Praegu töötab ta Tallinna kammerorkestris ja on Tallinna keelpillikvarteti liige.

Leho Karin on üks meie aja tuntumaid ja nõutavamaid noorema põlve tšelliste, õpetab Tallinna muusikakeskkoolis ja mängib NYYD Ensemble’is.

Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USAs ja Soomes ning osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Peale klaverimängimise on ta kirjutanud kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi” ning on muusikasõprade seltsi kontserdisarjade kunstiline juht.

Liivi viimased saavutused on juulis 2009 Kuhmo kammermuusikafestivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind ja aastal 2010 topelt laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil “Music without limits” Leedus.

Sel hooajal on Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.

Artur Uritamm

9.09.1901 Tõstamaal – 8.07.1982 Pärnus, helilooja ja pedagoog.

Lõpetas 1937 kompositsiooni erialal professor Artur Kapi klassis Tallinna konservatooriumi.

Oli 1940–1941 ja 1945–1946 Tallinna riikliku konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud,

1945–1946 Eesti muusikafondi direktor ja ajalehe Sirp ja Vasar muusikatoimetaja.

Tagandati 1946 ebaseaduslikult ametist ja oli hiljem Märjamaa keskkooli ja Pärnu lastemuusikakooli õpetaja. Tegutses ka muusikaarvustajana.

Andmed: “Eesti muusika multimeedialeksikon”

“Abonement 007”

Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello) ja Diana Liiv (klaver) esitavad

pühapäeval Pärnu uue kunsti muuseumis Artur Uritamme, Alo Mattiiseni ja MaLeRa KaSuKu heliloomingut.

Tagasi üles
Back