Kolumn ⟩ Miks sa teed niimoodi?

Metsasihile viidud prügihunnik Vändra kandis paari aasta eest. Foto: Urmas Luik

“Mis see on?” See on prügi. “Miks see on siin?” Keegi on selle maha visanud. “Miks ta teeb niimoodi?” Selliste küsimustega pommitab mind mu kaheaastane prügidetektorist poeg igal meie jalutuskäigul.

Viimasele vastamisega jään hätta, sest ma ei tea vastust. Tõesti, miks sa teed niimoodi? Pean midagi vastama ja tavaliselt on selleks: “Võib-olla talle ei ole õpetatud, et prügi koht on prügikastis.”

Ja need kooli ees laiutavad krõpsupakid ja limpsipurgid ilmselt sel põhjusel murule sattunud ongi. Kuigi omast kogemusest ütlen, et need on mõned jutuajamised, põhjendused, ei rohkem. Lapsed mõtlevad kaasa. Oleksin väga pettunud, kui mu lapsed kommipaberi maha viskavad. Võib-olla kaheaastasega tuleb veel tööd teha, kuid üheksa-aastane ei tee seda kindlasti.

Kas võib olla tegu mugavusprügistajaga?

Kui kraavis vedeleva krõpsupaki kohta on mul omast arust küllaltki tõenäoline teooria, siis metsa alla viidud olme- ja ehitusprügi hunnikute puhul läheb mul mõte lappama. Kuigi Eestis on prügi käitlemise ja sorteerimise süsteem loodud, viiakse suur osa jäätmetest siiski loodusesse. Teravamalt paistavad sellega silma Harjumaa ja Ida-Virumaa.

Kas taolise prügistaja näol võib tegemist olla nii-öelda mässajaga? Mõttelaadiga: vahi nüüd neid lumehelbekestest kliimaaktiviste, mis see mõni hunnik siin-seal teeb, elupäevad nii tehtud. 

Kas võib olla tegu mugavusprügistajaga? Mõttelaadiga: nad ju nagunii koristavad ära. Sest igal aastal toob Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) maksumaksja rahaga metsast välja sadu tonne jäätmeid. Lisaks on meil igal aastal kodanikualgatuslikud prügi koristamise aktsioonid, nagu “Teeme ära” ja Maailmakoristuspäev.

Kas tegu võib olla rahapuudust kannatava inimesega, kes remondist üle jäänud kipsplaadid, kahhelkivid raske südamega raba veerele viib, sest ligi sada eurot tonn on liialt krõbe hind?

Käin välja, et Eestis oleks tarvis teha uuring, mis selgitaks, miks praegune süsteem hästi ei toimi. Vastust küsimusele: miks ta teeb niimoodi? Kui põhjus teada, on võimalik süsteemi lihvida. Mõne puhul aitab ilmselt üksnes järelevalve tõhustamine, mõnel juhul on tarvis tõsta inimese teadlikkust, mõnel juhul on tarvis omavalitsuse abistavat õlga.