Muusik Mick Pedaja avaldas albumi “Sula”, mis suuresti on ajendatud loodusest, eriti möödunud talve ilmast.
Mick Pedaja ammutas uue albumi lugusid kirjutades inspiratsiooni loodusest
Juba mõnda aega Pärnus elanud muusiku ja helilooja sõnutsi mängisid albumi sünnis tähtsat rolli sulailmad. “Mind inspireeris sula, mida sel talvel oli omajagu. Kord jää sulas ja siis jälle jäätus. Kuna ma pildistan väga palju, olid droonivaated Soomaa luhtadel ja Pärnumaa rannikutel imelised,” rääkis muusik ja märkis, et talv on üks tema lemmikaastaaegu. “Just selle vahelduse poolest. Usun, et keskkond, kus me elame, paneb meid looma ja tundma rahu.”
Albumil on tavalisest rohkem instrumentaalmuusikat. Pedaja märkis, et püüab oma kuulajatele truuks jääda, nii on albumil kõlavate lugude helijoon ja rütm fännidele juba tuttavad. “Albumil olevad lood on paljuski pühendatud mu naisele Angeeliale, perele ja sõprusele. Endiselt saan inspiratsiooni loodusest, sisekaemuste lahendustest, avastamise rõõmust, kitarride helidest ja eri helimaastikest,” rääkis Pedaja.
Muusiku enda lemmiklugu vastselt albumilt on “Juusteni vees”. Lugu jutustab ajast, kui Pedaja kohtus oma tulevase abikaasaga. “See räägib meie rännakust Lahemaa metsade vahel,” avaldas ta.
Pedaja bändi basskitarrist ja helilooja Karl Tammaru mängis loole peale ilusa bassirea, mis muutis pala täielikult. “Usun, et bassisagedused teevad muusika nauditavamaks. Ma olen suur basside, nii sündi-, fretless-basside, tavalise basskitarri kui kontrabassi fänn,” selgitas ta.
Viimasel ajal on Pedaja pühendunud ka fotograafiale ja filmimuusikale, mis on osa tema loomingust. “Eks filmitegija tavaliselt pöördu minu poole mõttega saada oma filmile just sellist kõla, nagu on mu muusikal,” lausus Pedaja. “Action-filmidele, trilleritele või draamadele muusikat luua on omamoodi põnev. Nii saab end proovile panna ja leida uusi tahke, mis ennastki üllatavad.”