Muuseumiloeng arutleb naiste õnne üle Eesti ühiskonnas

Pärnu muuseumis avatud õnne käsitleval näitusel arutleb Piret Karro ajalooliste näidete varal selle üle, kuidas sooline võrdõiguslikkus puudutab igaüht meist. Foto: Urmas Luik

Mai keskpaigani avatud Eesti tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?” heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust on Pärnu muuseumis võõrustanud juba hulga avalikke loenguid, kuidas olla oma elus õnnelik.

Sel neljapäeval arutleb Piret Karro naiste õnne üle Eesti ühiskonnas: kuidas rollid ja heaolu on seotud ühiskonna tervise ja funktsioneerimisega, mis teeb naise õnnelikuks?

Küsimus pole sugugi nii abstraktne, kui esmapilgul tundub. Ajaloos on naised järjekindlalt oma soove sõnastanud.

Rahvuslikul ärkamisajal tegi naisi õnnelikuks see, kui neil oli võimalik koolis käia ja eesti keeles oma mõtteid avaldada.

Tsaariajal tegi naisi õnnelikuks, kui nende tööpäev tehases algas kell pool kuus, mitte kell viis hommikul.

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel tegi naisi õnnelikuks õigus minna valima.

Eesti Vabariigis oleks naisi õnnelikuks teinud õigus teenida palka ja omada vara, mida siis veel ei tagatud.

Need on olnud naisliikumiste kesksed nõudmised. Kuidas on need soovid olnud seotud laiemalt heaoluga ühiskonnas? Miks ei puuduta naise õnn ainult naisi, vaid kogu ühiskonda? Loengus arutleb Karro ajalooliste näidete varal selle üle, kuidas sooline võrdõiguslikkus puudutab igaüht meist, olenemata soost.

Piret Karro on semiootik ja soouuringute magister ning Vabamu näituste juht ja kuraator. Ta on tegelnud Eesti naisliikumiste ajalooga ja tema uurimistöö on avaldatud ajakirjas Vikerkaar. Selle põhjal on Vabamus avatud näitus “Välja ahju tagant! 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu”.