Pärnu orelifestival alustab juba enne suve

Kolm kuud, juunist augusti lõpuni kuuleb Eliisabeti kirikus orelimuusikat koos trompeti, oboe, viiuli, saksofoni, vioola ja inimhäälega. Foto: Mailiis Ollino

• Orelifestival sisustab reedeõhtuid Pärnu suves ühtekokku üle tosina kontserdiga.

Suvekuudel Eliisabeti kirikusse kutsuv ja äsja 20aastaseks saanud Pärnu rahvusvaheline orelifestival on kokku saanud oma tänavuse, taas kord kirju kava, keskendudes kunstilise juhi Ines Maidre sõnutsi universumi häältele, mille poolest orel ise äärmiselt ülemheliderohke, eri registreid ja kõrgusi omava pillina võib tunda uhkust.

Oreli häältele lisanduvad festivali kestel väga erinevate solistide omad: trompet, oboe, viiul, saksofon, vioola, inimhääl. Haruldaste partneritena mainib Maidre ukraina rahvusinstrumenti banduurat, Alpidest pärit alpisarve, aga ka akordioni.

“Kõik need pillid sulanduvad suurepäraselt ansamblisse oreliga ning lisavad universumi häälte spektrisse oma kordumatu tämbri,” avaldas organist.

Juba mitmendat aastat esitleb Pärnu orelifestival avakontserdil pealekasvavat eesti orelipõlvkonda, kelleks tänavu on Pärnu muusikakooli ja MUBA oreliõpilased.

“Orel pole suurte masside pill, pigem kõnetab ta üksikuid väljavalituid. Seda enam on hea meel, et viimasel ajal on aina juurde tulnud noori muusikuid, kes tunnevad oreli kutset ja tahavad seda õppida,” mõtiskles Maidre. Osaletakse festivalidel, võidetakse konkursse, minnakse kõrgkooli seda pilli edasi õppima.

Kolm kuud, juunist augusti lõpuni vältava festivali avakontserdil avaneb võimalus kuulda Eliisabeti kirikus üles astumas Aaro Tetsmanni ja Kristel Aeru oreliõpilasi Pärnu muusikakoolist ja Tallinna uuest kunstide koolist MUBA.

Maidre iga kontserdikava on alati hoolikalt läbi mõeldud.

Ukraina muusik Inna Lisniak elab sõja tõttu Pärnus. Foto: Jüri Looring

Ungaris sündinud ja nüüd juba üle kümne aasta Eestis elanud István Baráthi (trompet) ja Tallinna toomkiriku organisti Kadri Ploompuu kontserdiõhtu “Hümn rahutaevale” Urmas Sisaski, Tõnu Kõrvitsa ja mitme välismaise autori (sealhulgas Dalibor Vačkáři “Prayer for a Dead Soldier”) teostega on mõjutatud meie olevikust: koletust sõjast Ukrainas, ukraina rahva kangelaslikust võitlusest ja sõjaga kaasas käiva kaotuse valust. Aga ka lootusest, et meie kõigi kohal särab millalgi jälle sinine rahutaevas.

Kesksuvel musitseerivad Eliisabeti kiriku võlvide all kavaga “Ukraina rapsoodia” koos Inna Lisniak ja Ines Maidre ning esimest korda kõlavad koos ukraina rahvuspill banduura ja orel.

Meie jaoks eksootiline keelpill pärineb 6. sajandist ning on lauto ja tsitri sugulane. 64keelset pilli meisterlikult valdav ukrainlanna on andnud kontserte Ukrainas, Soomes ja Saksamaal ning saavutanud auhinnalisi kohti konkurssidel. Sõja eest pagenud muusik on end sisse seadnud Pärnus ja tutvustab innukalt kõigile huvilistele banduurakunsti.

Suveöö müstika on võlunud nii põhja- kui lõunamaiseid kunstnikke-muusikuid, inspireerides neid looma oopusi, milles põimuvad südasuvine loodus ja armastus, kuu ja tähistaevas, jaaniöö sumedus ja heledus.

Jaaniõhtusel kontserdil satume romantilisse legendide ja võlumaailma, kus kohtuvad Koit ja Hämarik, nokturn ja hällilaul, pastoraalne tants ja viirastuslik fantaasia, Arvo Pärdi “Ukuaru valss” Artur Lemba “Armastuse poeemiga”, Felix Mendelssohni “Suveöö unenägu” Raimond Valgre “Suveöö serenaadiga” Ines Maidre seades.

Kava “Oma laul. Valgre ja Ojakääru radadel” esinejad ja ettekantav muusika on seotud Pärnuga ja on osake Pärnu loomeliidu aktsioonist RAAMID, mis aasta-aastalt aina laieneb.

Maidre tõdes, et seos Pärnuga seotud juubilaride Valter Ojakääru ja Raimond Valgre muusikaga paneb oreli puhul esmalt ehk kulme kergitama, arvestades mõlema legendaarse muusiku kuuluvust levimuusika valdkonda. Raamide laienemine annab tuntud levilauludele siin aga uue kuvandi ja “oma laulu” otsingutel muusikud seavad vanadest tuntud viisidest kokku hoopis omad laulud.

“Viimasel ajal on aina juurde tulnud noori muusikuid, kes tunnevad oreli kutset ja tahavad seda õppida,” mõtiskles Maidre. Foto: Mailiis Ollino

Üks eesti tunnustatumaid kammerkoore Collegium Musicale tähistab tänavusel Pärnu orelifestivalil Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva ning on pannud ühte kavva kokku Tobiase koori- ja orelimuusika paremiku, mida iseloomustab jõulisus, dramatism ja julgus piiridest välja murda.

Saksa heliloomingu suurkuju Max Reger jättis orelimaailmale erakordselt suure ja mõjuavaldava pärandi. 150 aasta möödumist tema sünnist tähistab Pärnu orelifestival galaga, kus kuus organisti ühendavad oma jõud ja oskused, et ette kanda helilooja üks märgilisemaid teoseid – opus 59.

“Rõõmsad lõõtsad” on aga ebatavaline kohtumine sugulaspillide vahel, mille helisid aitavad luua tuul ja lõõtsad.

Kui akordioni puhul tekib heli mängija süles oleva lõõtsa lahtitõmbamisest-kokkusurumisest, aitavad orelite hiigelsuuri lõõtsu  õhuga täita ventilaatorid ja mängijast jäävad need otseselt mõjutamata.

Stiililt eri poolusi esindavad pillid teevad Jaak Lutsoja akordionil ja Ines Maidre orelil suure sammu teineteise poole igihalja klassika ja Piazzollaga, aga ka flamenkost ja eesti rahvamuusikast inspireeritud oopustega.

21. korda toimuv orelifestival sisustab Ines Maidre eestvedamisel reedeõhtuid Pärnu suves ühtekokku üle tosina kontserdiga.