Kadri Simson ⟩ Eesti, Ukraina ja Euroopa – tagasivaade keerulisele energia-aastale

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu (EL) sünnitunnistus, Schumani deklaratsioon algab ridadega, mis 73 aastat hiljemgi kajavad valjult ja vajalikult: “Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.” Kui maailm möödunud aasta 24. veebruaril Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse jäädavalt muutus, pidi kogu Euroopa tegema pingutusi ja leidma lahendusi, kuidas toime tulla meid ähvardava ohuga.

Sõda oli taas jõudnud Euroopa pinnale, meie vahetusse lähedusse, naabrite koduõuele. Enamgi: ajapikku sai üha selgemaks, et sõda oli jõudnud ka meie energiaturule, millega Venemaa asus juba enne sõja algust manipuleerima. Aastakümnete jooksul tekkinud olukord, kus paljud liikmesriigid sõltusid liigselt Venemaa fossiilsetest kütustest, pani meid silmitsi seisma kahe probleemiga: kuidas aidata Ukrainal võita sõda ja samal ajal tagada ELi varustuskindlus ja energiajulgeolek. Oli selge, et ees ootas keeruline talv.

Seega oli Ukraina igakülgse abistamise kõrval meie esimene ülesanne vähendada Euroopa sõltuvust Vene fossiilsetest kütustest. REPowerEU plaan nägi selleks ette kolme sammu: Venemaalt saabuva gaasimahu drastilist vähendamist, uute usaldusväärsete partnerite leidmist ja üleüldist gaasitarbimise kahanemist.

Vaadates aastale tagasi, saame julgelt väita, et saime hästi hakkama. Oleme edukalt seljatanud talve, mida paljud pidasid võimatuks missiooniks. Nihe Euroopa energiasüsteemis on olnud  tähelepanuväärne. Kokkuvõtlikult: me asendasime aastaga kaks kolmandikku varem Euroopasse imporditud Vene gaasist.