Märke möödunud kõlekülmadest öödest võib looduses kohata veel aga mõnda aega. Olgu kevadlillede kroonlehtede tumedaks tõmbunud otsad või lausa külmavõetud õied. Näib, et neis sisemaal laiuvates metsades, kus viimastel päevadel olen liikunud, puudutas külm umbes poolt mustikaõitest. Nüüd tuleb loota, et teist poolt külastaksid tolmeldajad ega mõjutaks põud. Muidu jääb mustikasaak ahtaks.
Ent jänesekapsas sätib end sellegipoolest õitsema ja osa puistuid saab endale umbes nädalaks kena valge õievaiba. Paiselehed on oma kollaste õitega juba unustusse vajunud ja ootavad järgmist kevadet, et taas meid esimestena rõõmustada. Ees ootab toomingate õitsemine ja pungade järgi arvan, et nii uhke see ei tule kui paari aasta eest. Aga lõhnaelamusi pakuvad need vähesedki õied.