Loeng ⟩ Mis teeb naised õnnelikuks?

Rahvuslikul ärkamisajal tegi naisi õnnelikuks see, kui neil oli võimalik koolis käia ja eesti keeles oma mõtteid avaldada. Tsaari­ajal tegi naisi õnnelikuks, kui nende tööpäev tehases algas kell pool kuus, mitte kell viis hommikul. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel tegi naisi õnnelikuks õigus minna valima. Eesti Vabariigis oleks naisi õnnelikuks teinud õigus teenida palka ja omada vara. Foto: Anton Vierietin

Mis teeb meid, naisi, õnnelikuks? Kas oma tuba, rahu ja vaikus oleksid õnne kriteeriumid? Või peaks loetelusse lisama ka ­raha?

Semiootiku ja soouuringute magistri, Vabamu näituse "Välja ahju tagant! 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu" juhi ja kuraatori Piret Karro arvates peaks küll. Pärnu muuseumisse sattus Karro 4. mail seoses väljapaneku "Palju õnne!?" esitlejana oma loenguga "Naiste õnn Eesti ühiskonnas".

Muuseumis ringi vaadates leidis ta teiste seas stendi, kus on statistiliselt tõestatud, et just materiaalne kindlustatus on üks ­asjaolusid, mis õnnelikkusele kaasa aitab.

"Samal ajal on õnn ka emotsionaalne mõõde, isikliku tunnetuse küsimus," lisas ta viisakalt juurde.

Oma loengus jõudis Karro aga Eesti naiste õnne juurde tiiruga inglise naiskirjaniku Virginia Woolfi kaudu, kes ütles 19. sajandi alguses oma feministliku kirjandusteooria aluseks peetud ­esseekogumikus "Oma tuba", et "naisel peab olema raha ja oma tuba, kui ta tahab ilukirjandust kirjutada".