Miks me neid muutusi teeme? Me ei taha sel aastal paberlehe hinda enam tõsta. Samal ajal on paberlehe tootmise kulud kasvanud: poolteise aasta jooksul on paber kallinenud 100 protsenti ja kojukanne 40 protsenti. Meil tuli valida: uus hinnatõus või kärpimine. Otsustasime viimase kasuks.
Ajaleht jõuab teieni suvel teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Esimesed tellijad, kes sellest uudisest teada said, avaldasid isegi heameelt. Kui suvel reisile minna, mahuvad lehed ilusasti postkasti ära.
Ma julgustan kasutama võimalust lugeda uudiseid veebiväljaandest. Seda lihtsalt katsetama. Veebis kasutame peale kirjasõna muid võimalusi infot edastada. On pildigaleriisid, videoid, kuulamist, graafikuid. Valik on rikkalik.
Kas kõik see tähendab, et paberleht kaob? Ilmselt kunagi see juhtub, kuid mitte praegu. Me näeme paberlehe ja veebiväljaande lugejate arvudest selgesti, et inimeste uudiste tarbimise harjumused muutuvad. Ometi ei toimu see nii kiiresti, kui varem ennustatud. Eestikeelsed paberlehed on ilmunud üle 200 aasta ja kestavad veel.
Muutusest teatamise päev langes Pärnu Postimehe asutaja, Johann Voldemar Jannseni 204. sünniaastapäevale. See polnud taotluslik. Ometi võib seda pidada märgiliseks. Jannsen oli oma ajas julge katsetaja, tegi midagi uut. Nii meiegi. Pika ajalooga Pärnu Postimees ei ole sammaldunud väljaanne. Käime ajaga kaasas, oleme paindlikud ja nii püsime kaua-kaua.