Koidula ja tema õe kirjavahetusest sündis näitus

Koidula muuseumi peremees Elmar Trink 16. mail Jannseni sünniaastapäeva tähistamisel, mil avati ka galeriinäitus “Armsaim õekene”. Foto: Urmas Luik

Pärnus Koidula muuseumi aias saab suurtelt tahvlitelt lugeda poetessi ja tema õe kirju. Need annavad näituse “Armsaim õekene” koostaja, Pärnu muuseumi teaduri Kristiina Vungi arvates edasi Lydia Koidula kui kirjaniku olemuse, aga pajatavad ka ajatutest naistele olulistest teemadest.

Kuidas tuli teil idee uurida Lydia Koidula ja tema õe kirjavahetust?

Idee uurida lähemalt Lydia ja tema noorema õe Eugenie kirjavahetust sai alguse juba mõni aasta tagasi, Koidula muuseumi ekspositsiooni ette valmistades. Koidula kirjad on ikka uurijate fookuses olnud, mingi osa neist on ka publitseeritud. Pärnu ajaloo seisukohalt on väga tore lugemine “Koidula seitse kirja õele”, mis on kirjutatud 1862. aasta augustist novembrini. Ehkki oma kirjades Lydia viitab õe vastustele, pole Eugenie kirju sellest ajast kahjuks säilinud. Õnneks hilisemast perioodist ikka on. Seda küll tänu asjaolule, et üks õdedest elas Tallinnas ja teine Kroonlinnas. Kui Eugenie abikaasat, Heinrich Rosenthali, ei oleks Kroonlinnast Tallinna komandeeritud, polnuks tõenäoliselt ka kirju. Väidetavalt polnud Lydial peale Eugenie rohkem lähedasi naissoost sõpru.