Video Papa Jannsen levitas omal ajal keelt, mis tänapäeval saaks eetrikeelu

Copy
Koidula muuseumi kirjanduslike kolmapäevade vestlusõhtute sarjas oli külas siit kandist pärit akadeemik Karl Pajusalu, kes rääkis huvilistele Pärnu keelest.
Koidula muuseumi kirjanduslike kolmapäevade vestlusõhtute sarjas oli külas siit kandist pärit akadeemik Karl Pajusalu, kes rääkis huvilistele Pärnu keelest. Foto: Urmas Luik

Johann Voldemar Jannsen, kelle 204. sünniaastapäeva teisipäeval tähistasime, oli (ilmselt) enda teadmata paras roppuste levitaja.

Nimelt on papa Jannsenil oma osa selles, et eesti keeles on läinud käibele ütelus “Ah sa mait!”. Sellel pole põrmugi pistmist mõne Maidu-nimelise mehega, nagu tihti ekslikult arvatakse, vaid tegemist on läti keelest tulnud keelendiga (maita), mille algupärane tähendus on ’raibe’ või ’raisk”.

Koidula muuseumi kirjanduslike kolmapäevade sarjas huvilistele Pärnu keelest rääkinud Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu sõnutsi võib meie lõunanaabrite keele mõjutusi siinses keeles täheldada muidki. Näiteks on siin kandis lisatud sõnadele lõppu s-täht (triips) või onu ja tädi pannakse nime taha (Karli-onu).

Läti keel on vaid üks paljudest, mis on siinse piirkonna kõnepruugile ja keelele oma jälje jätnud. Ajalooliselt multirahvuselise linnana võib Pärnu kandis räägitavast keelest leida veel saksa, soome, liivi ja inglise keele, aga ka jidiši ilminguid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles