/nginx/o/2023/05/18/15330520t1h1460.jpg)
Jumalatosina ehk 11 küla piir jookseb Pärmumaal kokku Läti Vabariigiga, lõuna poolt tulijatele ütleb Eesti Vabariik tere Iklas ja Jäärjas, kus valvekaamerad asendavad kunagisi piirivalvureid. Mis elu piirikülades elatakse, uurisid vabakutseline ajakirjanik Silvia Paluoja ja Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik.
Orajõe mõisapiirkonnas, mainitud aastal 1638 (Ickal). Ikla raudteejaam Riisselja–Ainaži raudteel avati 1925. aastal. Iklaga liideti 1977. aastal Piiri ja Metsaküla. Riigi visiitkaart Tallinna–Riia maanteel.
Riigi edelaväravat Iklat läbib tiheliiklusega Via Baltica. Siinses kantiinis keha kinnitaja ei tarvitse teada, kuidas 14. juunil 1991 ründas Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitsjaid OMON ehk eriotstarbeline miilitsasalk, rüüstas ja põletas Ikla kordoni. Läti kontrollpunkt Ainažis ei jõudnud eestlasi hoiatada, omonlased olid neid juba rünnanud.
Praegune hoonestus, teed ja parklad rajati Ikla-Ainaži piirile valitsuste 10. juuli 1996 kokkuleppega.
Ikla vana tee ääres lehvib mõlemal pool piiri riigilipp, külakuulutusi saab lugeda teabetahvlilt ja kunagises poemajas töötab kirjade järgi kohvik. Üks selle pidajaid on luuletaja Peeter Ilus, kelle algatusel paigaldati Ainaži peatänavas 2014. aastal mälestusplaat majale, kus vangistusest vabanemise järel elas Otto Tief, kelle panus Eesti Vabariigi järjepidevusel oli oluline.
Tuntumad tegijad on põline Uue-Jaani talu kui suvine kultuurinautlejate sihtkoht ja OÜ Sõstar & Pipar, kus tegutseb näitlejast põllupidaja Tiina Tauraite.
Jutud raamatukogus
Küla asukohas oli 1601. aastal talu. Liivimaa kubermangu ajast Dreimannsdorf. Eesti ajal nimetati asula ümber Ranna külaks. Treimani nimi taastati 1977 ja liideti Krundiküla ja osa Murru külast.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)