Ööbik.
Ööbik. Foto: Karl Adami

Jõeäärsel aasal on taas juba kaugelt näha kollakaid nuppe. Kullerkupud, nii palju kui neid veel mõnel pool alles on, õitsevad. Lapsepõlvest mäletan suisa kullerkupuvälju. Kohad on samad ja neid pole inimkäsi näiliselt ka ümber kujundanud, kuid õitsejate read taanduvad.

Mõneti enam paistab kullerkuppe endiselt niiskematel metsasihtidel ja kunagistel metsaniitudel. Kohati on aga märgata täiesti uusi puhmaid, seega, kõik pole veel kadunud.