Väino Linde ⟩ Kas igasugune vihakõne on kuritegu?

Eelnõu järgi on karistatavad üksnes avaliku vaenu õhutamise raskemad vormid, mis võivad päriselt kaasa tuua vägivallateod või ohustada muul moel tuntavalt meie ühiskonna turvalisust. Foto: Kristjan Teedema

Tõe huvides alustan sellest, et sellist juriidilist terminit nagu „vihakõne“ meil ei eksisteeri. Kuigi seda sõna kasutatakse viimasel ajal üpris sageli üldistava õigusmõistena, on tegemist pelgalt kõnekeelse väljendiga. Ja igaühel meist on õigus saada selle sisust aru omamoodi.

Iga vihast pulbitsev kõne ei ole kaugeltki veel vihakõne, sest mõnikord võib ka teist isikut ründav või isegi solvav arvamus olla omal kohal ja isegi õigustatud. Aga kui solvatu ehk solvuja seepeale tunneb, et tema head nime on siiski kuidagi määritud, on tal õigus pöörduda tsiviilkohtusse ja tekitatud kahju sisse nõuda.

Teistsugune on olukord, kui isikut asutakse ründama nende omaduste tõttu, mis tal on enda tahtest sõltumata, näiteks kuulub ta teatud inimrühma. Olgu see siis rahvus, keel, sugu, nahavärv või midagi muud, mille alusel kutsutakse avalikult teatud inimesi vihkama ja neile kannatusi tekitama.