Loodusvaatlus ⟩ Trehvamised mäkradega ja külmavõetud taimed

Päevad venivad aina pikemaks. Hommikuti tuleb end vägisi aina varem üles ajada ja õhtul ei märkagi, kui kell salamisi kümme lööb. Umbes sel ajal või üheteistkümne paiku õhtul olen võtnud ette koduretke, et ööga ikka mõne tunni magada saaks. Päris mitmel õhtul on tagasiteel mulle vastu jalutanud õhtune vahetus. Mäkri olen viimastel nädalatel sageli päevaajalgi trehvanud, kuid enam ikka siis, kui päikesekera puude taha peitu hiilib.

Nende päev siis alles algab. Mäkradele omaselt pole kohatud meleskid hiilanud nägemisteravusega ja mind on reetnud vaid inimlõhn. Kuna tuuledki on seni mulle soodsad olnud, on mõni toiduotsingutel suisa mõne meetri peale tatsanud. Toidulaud on neil praegu rikkalik ja mitmel pool ka kauni õielinaga kaetud. Suhu läheb nii taimne kui loomne, enamasti krõmpsuvad hamba all teod, vihmaussid, putukad ja nende vastsed. Mõnikord jäävad ette ka linnumunad ja -pojad.