/nginx/o/2021/05/04/13761028t1hea66.jpg)
/nginx/o/2023/06/09/15378662t1h5900.jpg)
Ajakirjanduse käibemaksu tõus nelja protsendi võrra tuleneb sellest, et valitsuskoalitsioon soovis vastu tulla majutusettevõtete palvele mitte tõsta majutuse käibemaksu üheksalt protsendilt 22 protsendile.
Annely Akkermann ⟩ Riik võiks toetada ajakirjandust pigem kojukande toetamisega (5)
Nimelt võib käibemaksudirektiivi kohaselt olla riigil kaks alandatud käibemaksumäära, Eestis on need praegu viis protsenti ajakirjandusele ning üheksa protsenti ravimitele ja majutusteenustele. Peale selle võib riigil olla niinimetatud superkäibemaksumäär 0–4,99 protsenti, mida võib rakendada kokku seitsmele valdkonnale, nende hulgas toit, ravimid, tervishoid, ühistransport ja samuti ajakirjandus.
Eesti ei ole rakendanud superkäibemaksumäära ei toidule ega tervishoiule. Koalitsioonil on kavas tõsta kõigi teiste ettevõtlusvaldkondade käibemaksu peale ravimite, seetõttu on väga raske leida argumente, et ühe ettevõtlusvaldkonna –ajakirjanduse – käibemaksu langetada. Eriti olukorras, kus piima ja teiste samuti esmatarbekaupade käibemaksu tõstame 22 protsendile.
Me mõistame ja tunneme seda survet, mida toimetused koalitsioonile oma omanike ärihuvides osutavad. Asjakohane ei ole meediaettevõtete argument, et 850 ajakirjanikust tuleb paljud maksutõusu tõttu koondada, sest käibemaks on lisandväärtuse maks, mille ettevõtjad saavad lisada oma toodetele ja põhimõtteliselt maksavad selle kinni tarbijad.
Ajakirjanduse kättesaadavust võiks riik toetada pigem kojukande toetamisega.
Maksutõusud on riigile hädavajalikud kaitsekulude tõstmiseks ja tulude juurdekogumiseks, et tasapisi liikuda eelarvetasakaalu poole. Vastasel juhul ei saa me edasi arendada riigikaitset ja upume võlgadesse. Mida suuremad on võlad ja eelarvedefitsiit, seda rohkem peame riigina kulutama laenuintressidele, mis sellel aastal ületavad 100 miljoni piiri.