Ajakirjanduse käibemaksu tuleb hoopis langetada

Peeter Tali Foto: Mihkel Maripuu

• Valitsus tahab ajakirjanduse käibemaksumäära tõsta viielt protsendilt üheksale protsendile.
• Putini režiimi kolm peamist sihtmärki on sõnavabadus (vaba ajakirjandus), demokraatia ja õiguskord.
• Tugev ajakirjandus on sõnavabaduse lahutamatu osa. See on ühe väikerahva julgeoleku küsimus.

Ükspäev kohtusin riigikaitsekomisjonis Tšehhi parlamendi meediakomisjoniga, mida juhib senaator David Smoljak. Toatäis Tšehhi senaatoreid ja riigiametnikke tahtis teada, kuidas Eesti kavatseb infosõjas ellu jääda, kuidas võidelda valeuudiste ja desinformatsiooniga ning end küber- ja digikaitsta.

Tšehhi parlamendi meediakomisjoni peamised töövaldkonnad on meedia reguleerimine, ajakirjanduse õigusruumi loomine ja ka rahastamise korraldamine. Eesti parlamendis sellist komisjoni ei ole ja nagu ma Tšehhi kolleegidele enesekindlalt ütlesin, ei ole hädasti vaja ka, sest meil on ajakirjandusega kõik üsna hästi. Ajakirjandus on professionaalne ja tugev. Isegi trükimeedia, erinevalt lõunanaabritest.

Ringhäälingulube jagab tehnilise järelevalve amet, meedia reguleerimise ja digiruumi korrastamise üle käivad akadeemilised arutelud ja see on juba väga hea. Samal ajal sulab klassikalise ajakirjanduse mõju nagu lumememm märtsis, sest suured meediahiiud, nagu näiteks Meta ja Google, on meie ajakirjanduse reklaamiturult ära viinud umbes 40 protsenti rahast, mida oleks saanud kasutada veel kvaliteetsema sisu tootmiseks.

Ajakirjanduse tulevik ei näi kõige helgem, sest digihiiud on toonud meie meediamaastikule kaose. Kui informatsioon on meie ajastu uus nafta, siis digimaailm, kus seda ammutatakse, on nagu Metsik Lääs. Võidab see, kel on kiirem päästikusõrm ja rohkem padruneid trumlis. Ükskõik, mida globaalsed firmad lubavad, kõigest ja kõigist üle kõlab raha hääl. Ei Eesti ega Tšehhi hammas hakka digihiidude peale, ainus võimalus digimaastikku kuidagi reguleerida ja digihiide maksustada on koos, Euroopa Liiduna. See aga eeldab kurnavaid läbirääkimisi oma raha kaitsvate ameeriklastega, kes tagavad sõjaliselt kogu Euroopa julgeolekut.

Eesti on ajakirjandusvabaduselt kaheksandal kohal ja Tšehhi 14., mis tähendab, et meie mõlema ajakirjandus on täiesti vaba.

Valeinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse vastu on meie ühiskonda kõige paremini kaitsnud oivaline ajakirjandus, hea kooliharidus ja uute põlvkondade meediakirjaoskus. Siiski toob digimaailma ja tehisintellekti peadpööritav areng kaasa täiesti uue keskkonna ja olukorra.

Kui sõnavabadus on kaotatud või pärsitud, kaotame isikuvabaduse ja demokraatia ning lõpuks riikliku iseseisvuse. Nii nagu see juhtus enne teist maailmasõda.

Peeter Tali (Eesti 200)

Meie vabad ühiskonnad seisavad silmitsi samade väljakutsetega. Autoritaarsed vastasvõistlejad (Putini Venemaa ja kommunistlik Hiina) ründavad meie ühiskondi, aga ka rahvusvahelisi sõjalisi ja poliitilisi liite (NATO ja EL) siduvaid väärtusi.

Kõigepealt võetakse sihikule sõnavabadus, lõhkudes klassikalise ja kvaliteetse ajakirjanduse usaldusväärsust ning luues meediume, mis tunduvad ajakirjandusena (RT, Sputnik, Baltnews jne), aga ei ole seda mitte. Kui vaba maailm hakkab ajakirjandusel ükskõik kuidas kruvisid kinni keerama, on see kasulik autoritaarsetele režiimidele. Mida halvem, seda parem. Peale selle panustavad vastasvõistlejad vandenõuteoreetikutesse ja kinnistesse kõlakambritesse. See maailm on täiesti reguleerimata ja seal ei kehti vabadusega kaasnev vastutus.

Venelased teavad seda suurepäraselt. “Infodomeen, millel pole selgelt määratletud rahvusvahelist piiri, annab võimaluse kaugeleulatuvaks varjatud tegevuseks mitte ainult kriitiliselt olulise info infrastruktuuri, vaid ka riigi elanikkonna suhtes, mõjutades otseselt riigi julgeolekuolukorda. Just seepärast on sõjateaduse kõige olulisem ülesanne töötada infosõja tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustega,” ütles Venemaa kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov 2019. aastal oma kõnes sõjateadlastele. Ukrainas on Putin ja Gerassimov infosõja ilmselgelt kaotanud, ent globaalselt venelastel kahjuks nii halvasti ei lähe.

Putini režiimi kolm peamist sihtmärki on sõnavabadus (vaba ajakirjandus), demokraatia ja õiguskord.

Kui sõnavabadus on kaotatud või pärsitud, kaotame isikuvabaduse ja demokraatia ning lõpuks riikliku iseseisvuse. Nii nagu see juhtus enne teist maailmasõda. Kõik algas poliittehnoloogiast, seejärel vaikivast ajastust, ajakirjanduse tasalülitamisest ja tsensuurist. Järgmist okupatsiooni me rahvana üle elada ei pruugi.

Ma ei ole kindel, kas Eesti parlamendis peaks olema samasugune meediakomisjon, nagu on NATO ja ELi liitlasriigis Tšehhis. Küll aga olen kindel, et vaidlus ajakirjanduse käibemaksu tõstmise üle on päevakajaline, ent asjakohatu, mis siis, et mõni nupumees tahaks ajakirjandust kägistada lausa 25protsendise käibemaksuga.

Tugev ajakirjandus on sõnavabaduse lahutamatu osa. See on ühe väikerahva julgeoleku küsimus, sest moodne sõda käib ühtaegu maal, vee peal ja vee all, õhus, kosmoses, küber- ja tunnetuslikus lahinguruumis. Tunnetusliku lahinguruumi üks peamisi kaitseliine on vaba ja tugev ajakirjandus.

Seepärast olen veendunud, et tänastes oludes ei tule ajakirjanduse käibemaksu mitte tõsta, vaid hoopis langetada.