Videoõpetus ⟩ Jaanipäeva paiku on paras aeg teha saunavihta

Kasevihaks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk niisama pikk on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni. Foto: Urmas Luik

Võidupüha ja jaanipäeva lähenemise ja sauna-aastaga seoses on paras aeg teha kasevihtu.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tuletab sel puhul meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast oma tarbeks kasevihta.

RMK juht Mikk Marran tõdeb, et kõige õigem aeg saunavihta teha on just jaanipäeva paiku. Alustada võib ka nädal enne pühi, niisamuti on jaanipäevajärgne nädal veel täiesti sobiv aeg metsa kaseokste järele minna ja metsaelamust saada.

“Soovime võimalikult paljude inimesteni viia teadmist, et riigimetsast tohib endale ise tasuta kasevihta teha. Võidupüha ja jaanipäeva eel liiguvad linnainimesedki Eestimaal rohkem ringi ja kaseviha tegemine on hea põhjus koos pere või sõpradega loodusesse põigata,” lausus Marran.

Marran avaldas lootust, et saunakultuuri armastavad eestlased haaravad võimalusest usinalt kinni – niisamuti, nagu on suurele osale peredest kujunenud traditsiooniks tuua jõulude ajal riigimetsast koju kuusepuu.

Kümnes RMK külastuskeskuses kogu Eestis on sel nädalavahetusel võimalik töötubades korrata oma teadmisi õige vihategemise kohta ja ise vihta valmistada, täpse info ürituste kohta leiab veebilehelt Loodusega Koos.

Kuidas teha saunavihta?

• Saunavihaks sobivaid oksi lõigake noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.
• Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvad leinakase oksad, need on liialt pehmed ja painduvad.
• Jätke puu kasvama, sest vihaks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.
• Jätke puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.
• Ärge lõigake puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leidke uus puu.
• Tehke lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõigake enne välja valitud sobiv oks.
• Varuge oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal kasvavad üldjuhul tänu heale valgusele parimad vihapuud: ühtlased ja rohkete lehtedega.
• Vihaks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk niisama pikk on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.
• Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.
• Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.

Andmed: riigimetsa majandamise keskus