VIDEO Tantsupeole kiirustav liigijuht Ingrid Jasmin: Kõigi etenduste lõpus ma kindlasti nutan

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy

“Väga vara ei ärganud, aga minu jaoks ikkagi vara,” avaldas pärnakas Ingrid Jasmin nädala esimesel päeval pealinna tantsupeole minekuks kotti pakkides.

“Pool asjadest, rahvariided on pandud juba autosse ära, aga mille ma pean veel kindlasti kaasa võtma, on vihmakeep – see on täiesti "must be",” lõi ta kotisuu lahti, et näidata, milleta peol hätta võib jääda. “Nokamüts. Siis ma võtan igaks juhuks varupastlad. Mul endal ei ole neid vaja, aga sisetunne ütleb, et võib-olla on mu tantsijail neid vaja. Ja ilusad kleidid tulevad kaasa. Plätud olen ära unustanud. Osa riideid mul alles kuivab ...” osutas ta magamistoa rõdule.


Näitamise vahepeal on jõudnud kotti pugeda ka Jasminite kass. “Kass ei tule kaasa,” naeris kodulinna viie rühma juhendaja. Aga kõige tähtsamad on tantsujuhile kilede vahele sätitud staadionijoonised. “Nägin unes, et jätsin need maha,” muheles Jasmin, kes esimest korda kannab ühtlasi liigijuhi vastutust.

13. noorte laulu- ja tantsupeol “Püha on maa” on talle usaldatud 5.–6. klassi segarühmad: 54 rühma ja üle 900 lapse.

Ingrid Jasmini pastlad ja peologoga džemper.
Ingrid Jasmini pastlad ja peologoga džemper. Foto: Mailiis Ollino

“Te ei taha teada,” tõdes Jasmin küsimuse peale, mis tunne teda vahetult peo eel valdab. “Põnevus on. Hirm on. Ärevus on, et kõik läheks hästi. Eile Saaremaalt tulles palusin: jumal, aita mind! Olen kõik tekstid läbi mõelnud, mida ja kuidas ma (väljakul, A. J.) räägin. Vastutus on väga suur.”

Aga ka rõõm. “Kõigi etenduste lõpus ma kindlasti nutan, peotunne on alati ülev,” arvas pärnakas.

Eriline on seegi, et tänavusel tantsupeol tuleb esitusele Jasmini ja tema assistendi Karel Vähi loodud tants “Tormaline”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles