Arvatavalt pole eestlast, kes ei tunneks meeleliigutust, kui laulukaare all kõlavad Peep Sarapiku ja Juhan Liivi “Ta lendab mesipuu poole” või Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula “Mu isamaa on minu arm”.
Iga laulu- ja tantsupidu pakub häid emotsioone. See on nagu meie, eestlaste aina korduv vanne üksteisele.