Elanike valmisolek kriisiks on niisama kasin kui mõne aasta eest

Väike toiduvaru ootamatuks olukorraks. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on niisama madal nagu neli aastat tagasi, seda näitab päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud vastne indeksuuring. Võrreldes paljude muude piirkondadega on siinse kandi rahvas hädaolukorraks siiski paremini valmis.

Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks.

Uuring näitab, et viimaste aastatega on tasapisi tõusnud elanike üldine teadlikkus kriiside suhtes.

“Märgatavalt on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei ole kordagi mõelnud sellele, et nende pere võiks sattuda hädaolukorda. Kui kaks aastat tagasi oli sellise mõtlemisega inimesi 45 protsenti, siis praeguseks on neid 30 protsenti,” märkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. “Viimaste aastate sisse jäävad nii elektrikatkestused, lumetormid kui koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv sõda. Ilmselt on need sündmused pannud hädaolukordadele senisest rohkem mõtlema ja andnud tunnetuse, et kriisid võivad moel või teisel tabada meid kõiki.”

Märgatavalt rohkem on nüüd neid inimesi, kes on mõelnud sõjalisele ohule. Kui kaks aastat tagasi mõtles sellele iga kümnes, siis nüüd arvestab sõjalise ohuga pool küsitletutest.

Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, on üldine seis kesine: hädaolukorras toimetuleku esmaseid toiminguid teab hästi umbes pool elanikest. Kriisiks valmistumisel on tasapisi kasvanud nende hulk, kes oma pere toimetuleku nimel on mingeidki samme astunud. Ent peresid, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja kogu varu, on endiselt vaid 15 protsenti.

“Kui üldiselt on inimeste teoreetiline teadlikkus vajaliku varu suhtes üsna rahuldaval tasemel, siis reaalse koduse valmisoleku puhul on enim langenud meditsiiniline näitaja. Inimeste varustatus vajalike ravimitega on üldiselt küll hea, kuid kehvemaks on muutunud varustatus esmaabivahenditega,” tõi Usin esile muret tekitava tõsiasja.

Inimeste varustatus vajalike ravimitega on üldiselt küll hea, kuid kehvemaks on muutunud varustatus esmaabivahenditega.

​Janika Usin, päästeameti ennetustöö osakonna juhataja

Uuring näitab, et jätkuvalt on hädaolukorraks kõige paremini valmis Lääne- ja Lõuna-Eesti inimesed. Nad on ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes paremini kursis sellega, missugused hädaolukorrad ohustavad nende kodukanti ja missuguste vahenditega saab sel juhul tagada pere toimetuleku. Ida regiooni perede hädaolukorraks varustatuse tase jääb veidi alla riigi keskmise, samal ajal kui teadmised vajaliku varu kohta on Eesti keskmisel tasemel. Kõige kehvemini on kriisiks valmis Põhja-Eesti elanikud.

Kui koroonapandeemia algus ärgitas inimesi hoolikalt järgima hoiatussõnumeid ja käitumisjuhiseid, siis praeguseks on see käitumisviis taandunud: uuringu kohaselt reageerib hoiatussõnumitele ja järgib käitumisjuhiseid 41 protsenti rahvastikust. Põhjalik tutvumine hädaolukorra käitumisjuhenditega või õppustel osalemine iseloomustab ainult 15 protsenti elanikest. Samal ajal on märgatavalt kasvanud nende inimeste hulk, kes on kas või veidi tutvunud hädaolukorra käitumisjuhistega või osalenud mõnel õppusel. Kui 2017. aastal oli see iseloomulik 22 protsendile inimestest, siis nüüd oli näitaja kerkinud 41 protsendini. Seega kinnitavad arvud, et üldine teadlikkus on siiski tõusnud.

Kui vaadata viimase seitsme aasta suundumusi, siis vähenenud on heade esmaabioskustega inimeste arv. Kõige kehvemate näitajatega paistab silma Põhja-Eesti: sealsete elanike esmaabi andmise oskused on halvenenud, jäädes alla riigi keskmise. Samuti on põhjaeestlased hinnanud väiksemaks oma kodukohaga seotud riske. Kehv on ka valmidus naabritega koostööd teha: üleaedsetega on hädaolukorra lahendamisega seotud küsimustes suhelnud kuus protsenti elanikest.

Järjepidevalt on vähenenud koostöövalmidus. “Eriti hakkab see silma nooremate põlvkondade puhul. Uuringust selgub, et nooremad inimesed pole kuigi koostööaltid ja muretsevad peamiselt selle üle, kuidas ise hakkama saada. Nii napib noorematel valmisolekut hädaolukorras ka oma varusid ja teadmisi jagada,” märkis ennetustöö osakonna juhataja.

Noorematel napib valmisolekut hädaolukorras ka oma varusid ja teadmisi jagada.

Endiselt on kõige haavatavam sihtrühm eakad ehk 65aastased ja vanemad. Nad on hädaolukordadele vähem mõelnud ja nende teadlikkus õige käitumisviisi suhtes on kesisem kui noorematel. Nende usk sellesse, et kodukohas võib juhtuda erakorraline sündmus, mis jätab neid isoleerituks, on langenud. Küll on nad valmis hädaolukorras oma varu jagama ja ulatama abivajajale päästvat kätt.

Varasemaga võrreldes on sama püsinud linna- ja maaelanike erinev ettevalmistus hädaolukorraks.

Maa-asulate pered on jätkuvalt paremini varustatud, nad on enam uurinud võimalusi hädaolukorra puhul mujale liikuda ja nende hulgas on rohkem häid esmaabi andjaid. Veidi üle poole maainimestest usub, et saaksid hädaolukorras ise hakkama seitse päeva.

Kõige haavatavamad on endiselt linnade suurte kortermajade elanikud. Maainimestega võrreldes on neil väiksem varu ja kehvemad teadmised väljavaadete suhtes hankida näiteks vett, kui üldine kommunaalteenus katkeb.

Kuigi üldine ohutunnetus ja teadlikkus on paranenud, on reaalne valmisolek hädaolukordadeks endiselt vilets ja nõuab parandamist.

“Tasemeni, kus saame öelda, et meie elanikud on kriisideks hästi valmis, on pikk tee minna,” arvas Usin.