Endla teatri kahes galeriis saab sellest nädalast uudistada fotonäitusi, mille peategelased on punkarid ja inimkeha pakutavad maastikud.
Galerii ⟩ Punkarid ja kehamaastikud vallutasid teatrimaja kunstisaalid
Endla sammassaalis näeb augusti lõpuni fotograaf András Bánkuti näitust “Punkarid”, milles ta uurib 1980. ja 1990. aastate punkliikumist Ungaris.
Oma karjääri jooksul on Bánkuti pildistanud Ungari punkareid kaks korda: 1980. aastate alguses ja kümme aastat hiljem. Nii nagu mujalgi suuremates Euroopa linnades, oli Ungari pungiliikumine 1980. aastatel üsna isoleeritud. Nad eristusid teistest oma provokatiivse välimuse poolest. Bánkuti, kes oli oma eesmärgiks seadnud igapäevaelu jäädvustamise, tundis kohustust õppida neid paremini tundma ja ka neist midagi talletada. Ta ei kuulunud nende hulka, ent kuni 1980. aastate keskpaigani osales korduvalt nende üritustel, ettevõtmistel ja erapidudel.
András Bánkuti omandas pärast keskkooli lõpetamist fotograafi elukutse ja läbis seejärel György Bálinti fotoakadeemias fotoajakirjaniku kursused.
Ta on töötanud fotoreporteri ja -toimetajana mitme väljaande heaks. 1995.–2015. aastani oli ta majandusteemalise nädalaväljaande HVG fototoimetaja, praegu töötab ta ajakirja Digitális Fotó Magazin peatoimetajana. Tema fotosid on avaldatud ka väljaannetes New York Times, The Guardian ja Business Week.
1983. aastal autasustas rahvusvaheline ajakirjade assotsiatsioon Bánkutit rahvusvahelise pressifotograafia meistri tiitliga ja 1991. aastal võitis ta Interpressi fotovõistluse grand prix. 1993. aastal omistati talle Rudolf Baloghi ja Pulitzeri mälestusauhind, 2010 Mihály Táncsicsi auhind.
1996. aastal asutas Bánkuti koos Magdolna Kolta ja Károly Kincsesiga Ungari fotograafiamaja Mai Manó Ház.
The New York Timesi fotograafiablogi Lens avaldas 2018. aastal András Bánkuti punkfotode kogu “Raudse eesriide taga”.
Küüni galeriis saab augusti lõpuni näha Pärnus resideeruva fotokunstniku Marko Toomasti fotoseeriat “Kehamaastikud”, mis on emotsionaalselt laetud segu alasti mustvalgetest kehamaastikest ja skulptuursetest vormidest.
Toomast jäädvustab loomuliku vormi ilu ja salapära, võimaldades publikul veel rohkem hinnata maailma orgaanilisi imesid. Tema teoste ajatus pakub vaatajatele realistlikkust ja elavaid emotsioone.