Suur lugu ⟩ Maestro Ilmar Tõnisson: Kui ma 1960. aastal Pärnu tulin, oli pilt väga kurb

Dirigent, klarnetimängija, suupilli propageerija, muusikaelu korraldaja ja õpetaja Ilmar Tõnisson tema Tahkuranna kodus. Foto: Jüri Looring

Ilmselt polnud see juhus, et Ilmar Tõnissonile anti laulupeol esimene noorte dirigendi preemia tänuks elutöö eest pärast puhkpilliorkestrite mängitud lugu “Majakene mere ääres”.

Autoga jõudsime eest ära sõita, ent nüüd paigal seistes läheneb tumesinine taevas meile ähvardava kiirusega, kui Ilmar Tõnissoniga tema koduõuel mere ääres suurte kivide juures pilti teeme. “Oleks te pool tundi tagasi jõudnud, oleks veel päike paistnud,” tõdeb ta.

Püüame ruttu teha, sest väiksema tormi mõõtu iilid puhuvad särgist läbi ja keha hakkab jahedusest võdisema. Meie külastuse aegu ei olnud augustis 88aastaseks saav maestro veel pealinnas  laulupeol esimest korda välja antud noorte puhkpilliorkestri dirigendi preemiat kätte saanud. Riski, et ta võiks enne tähtsat päeva külmetuda, ei oleks küll julgenud võtta. Vanahärra muretseb natuke, et jalg on haige, aga suur kihk on ikka sinna dirigendipulti auhinda vastu võtma ronida.