GALERII ⟩ Linn ja korraldajad ei saa kaubale: Pärnu rannast kaob Euroopa suurim rannavollefestival

Pärnu oli nädalavahetusel rannavollepealinn, kui suvepealinna plaažil heitles 30 väljakul 442 noort ja vana spordisõpra. Küll tõdesid korraldajad, et tänavune festival jääb viimaseks.

Petronase-nimelist noorte vollepidu peeti 12. korda ja tänavu küünditi rekordarvude tasemele: kokku saabus Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest suvepealinna 172 paari, kes võtsid mõõtu neljas eaklassis. Teist aastat järjest võeti kampa täiskasvanudki ja nii hakkasid 30 mees- ja 19 naispaari jahtima Unibeti turniiri 4000eurost auhinnaraha.

Turniiri vedasid eest Jaanus Nõmmsalu, Laura Milk ja Stig Rogenbaum, ent mõistagi vajas nii suur mõõduvõtt rohkem abikäsi.

"Kokku aitas meid umbes 70 inimest," rehkendas Milk, kelle arvates saadi vollepeo korraldamisega hästi hakkama. "Läti olümpiapronks Mārtiņš Pļaviņš tuli pärast rääkima, et sellist festivali pole kuskil mujal maailmas – isegi mitte sellisel suurel võrkpallimaal kui Läti – ja Eestist tuleb õppust võtta: äge, et nii palju lapsi on koos, kes saavad ühtlasi näha tipptasemel täiskasvanuid. Eks Pärnu rand ole olnud ideaalne koht, kus korraldada, Eestis ainus, kus nii suurt asja teha saab."

Korraldajad kinnitasid, et tänavune oli nende viimane mõõduvõtt. Järgmisel aastal Pärnus rannavollefestivali enam ei tule.

"Sellise linnavalitsusega ja sellistel tingimustel pole me enam nõus seda turniiri tegema. Nendega käis meeletu vaidlemine: kus ja kuidas teha? Sunseti esist ala ei tohtinud me enam kasutada, see on nüüd kuulutatud "puhkealaks", kus ühtki inimest polnud. Seisis kolm päeva täiesti tühjana: minu jaoks täielik nonsenss!" tunnistas Nõmmsalu. "Linn ei tunneta meie festivali mastaapi ja ajab ühte joru: 30 platsi ei mahu ära. Järgmiseks aastaks tahtsid nad noored saata ranna täiesti teise otsa ja ülejäänud kasutagu Düüni. Linnavalitsus ei näita koostöötahet ja need seitse–kaheksa inimest saavad nüüd öelda, et nad on lõpetanud Euroopa ühe suurema rannavollefestivali."

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saksa sõnutsi peavad korraldajad linnaruumi kasutamiseks võtma avaliku ürituse korraldamise loa, et eri sündmused linna ära mahuksid ega sõidaks üksteisele nii-öelda sisse.

"Sel aastal sai rand tsoonideks jaotatud just mõttega, et inimestel oleks võimalikult meeldiv rannas olla. Me ei saa lähtuda ainult ühe poole huvist ja soovist. Pärnu rannaala on piisavalt suur, et eri huvidega inimesed saaksid siin olla nii, et nad üksteist võimalikult vähe segaksid," selgitas Juurma-Saks.