Looduslugu ⟩ Linnud reetsid mustikakohti, rabamurakad veel valmivad

Mustikamarjad ise on keskmiselt väiksemad kui eelnevatel aastatel, kuid neil on veel aega kosuda. Foto: Karl Adami

Ma olen viimasel nädalal metsaradadele pääsenud valdavalt öösiti, mil mul on tulnud hämaruses öösorre laulu ja kutsehüüdude järgi tuvastada. Mõnel pool on öösorri sorina saatjaks olnud räägu kauge rääkumine ja tõenäoliselt vallaliseks jäänud aed-roolindude reibas laul.

Lopsakama taimestikuga paikades võtavad endiselt sõna ritsiklinnud ja veekogude ümbruses roolinnudki.

Mulle näib, et linnulaul võtab praegu tuurid üles veel kella poole nelja ajal hommikul, et siis aegamisi jälle raugeda. Pisut enne valguse võidukäiku on ka öösorrid harilikult vakka jäänud. Et ma olen liikunud öösiti mööda külavaheteidki, olen pisut üllatunud, et mu kõrvu pole kostnud kõrvukrätsutibude piiksuvat toidumangumist.

Mitmel pool on nad pesitsejatena muidugi olemas, kuid kodukandis on nende arvukus silmanähtavalt ja kõrvukostvalt vähenenud. Pole põldude ja rohumaade kohal hämaruses kulgevaid lendajaid ega toitu manguvaid tibusid. Ühe põhjusena, miks neid koduümbruses nõnda vähe pesitseb, võib tuua hallvareste vähese esindatuse. Nimelt võtavad kõrvukrätsud hea meelega pesaks hallvareste vana kinnisvara, aga kuna neid suuri laululinde on mitmel pool vähemaks jäänud või on nad asulate külje alla kolinud, pole üleliia ripakile jäävaid pesigi.