Vastulause ⟩ Pärnu lennujaam – kas meie õnn või õnnetus?

Lennuühendus Helsingiga on saanud võimalikuks tänu Pärnu linna toele lennujaama avatuna hoidmisel ja Pärnumaa ettevõtjate toele lennufirma äririskide katmisel. Foto: Urmas Luik

Lugedes Pärnu Postimehest 15. juulil Kati Saagimi arvamust (“Pea 180 euroga Helsingisse ja tagasi? Ei, aitäh!”), valdasid mind väga vastandlikud tunded. Kõigepealt jäi täiesti arusaamatuks, kellele loos toodud väited (piletid liiga kallid, vähe turundust jms) suunatud olid? Lennufirmale, lennujaamale, Pärnu linnavalitsusele, Pärnu lende toetavatele ettevõtjatele? Kuna olen ka ise andnud oma tagasihoidliku panuse Pärnu lennujaama arengusse, lihtsalt ei saanud sellele loole vastamata jätta!

Teeme esmalt selgeks mõne lennunduse põhitõe. Lennunduse rusikareegel on see, et mida väiksem on kahe sihtkoha vahel lendav lennuk, seda kõrgem on iga lennukis oleva istekoha omahind ehk siis pileti hind lõpptarbija jaoks. Kuna Pärnu on rahvusvahelise lennunduse mõttes väike küla, ei ole siin suuremate lennukite jaoks lihtsalt piisavalt nõudlust ehk reisijaid. Nii ei saa me Pärnu lennujaamas unistada üheeurostest kampaaniahindadest, sest see ei ole lihtsalt võimalik.

Tuletan meelde, et Pärnust ligemale poole suuremas Tartus ei ole praegu lendamas mitte ühtegi lennufirmat. Nii et Pärnust teist suve järjest avatud Helsingi liin on rahvusvahelise lennunduse kontekstis nagunii väike ime. Rääkimata eelmisel suvel käigus olnud Pärnu–Stockholmi liinist.