Taimed tuleb istutada õigesse mulda

Florist Anu Kaubi ütles, et vales mullas hakkab taim kiratsema ja võib surra. Foto: Urmas Luik

Alanud toataimede ümberistutamise ajal tasub enne mullatöö kallale asumist kindlasti välja uurida, millist mulda teie taimed vajavad.

Kõige mõistlikum on juba taime ostes müüjalt uurida, millist mulda see tahab, aga vastavad andmed leiab raamatutest või internetistki. Mõni toataim vajab näiteks happelist mulda, teised ei talu seda, kaktustele-orhideedele on eraldi muld, rääkis Ingridi Lille Pärnus Kaubamajakas asuva kaupluse florist Anu Kaubi.

Paljudes kodudes kasvavad toasõnajalg ja asalea tahavad happelist mulda, samuti nõuab draakonipuu hapukamat mulda, seevastu kalanhoe ei talu happelist mulda ja aaloe tasub istutada kaktustele mõeldud liivarikkasse mulda.

Kaktustele võib potti panna ka tavalist toalille mulda, aga siis tuleb sellele lisada liiva. Otse laste mängukastist seda hankida ei tasu või kui liiv siiski õuest tuua, tuleb seda kindlasti enne korraks kuumutada vähemalt 180 kraadi juures.

Paljud toovad toataimede ümberistutamiseks aiast kompostmulda. “Seda tohib rahulikult teha, aga jällegi tuleks mulda enne kuumutada. Muidu võib juhtuda, et mullaga tulevad potti vihmaussid või muud satikad,” rääkis Kaubi.

Poest mulda otsides tasub jälgida pilte, mis pakil, või veel kindlam: öelda müüjale, mis lilled kodus kasvavad, ja siis tema teab sobivat soovitada.

Õige pisut suurem

Toataimi tohib ümber istutada senisest vaid õige pisut avaramasse potti, vastasel juhul hakkab taim kasvatama juuri ja mullapealne osa jääb kiratsema.

Vana pott peab uude täpselt sisse mahtuma ja istutamiseks sobib umbes paar–kolm sentimeetrit senisest laiem anum.

Taim tuleb senisest potist õrnalt välja tõsta ja vana muld ära raputada, mis juurte vahele jääb, see las olla. Kindlasti peab silmas pidama, et mõni taim ei kannata üldse juurte vigastamist, teine talub rapsimist hästi. “Üldine reegel on, et tugevate juurtega taime juuri tuleb õrnalt kohelda, aga nendega, millel on palju narmasjuuri, võib julgemalt ringi käia,” sõnas Kaubi.

Kui noori ja kiiresti kasvavaid taimi võiks igal kevadel ümber istutada, siis vanu ja suuri taimi ei pea üldse ümber istutama. Neil võib potist pealt lahtist mulda ära võtta ja uut asemele panna. Suur taim tuleks ümber istutada alles siis, kui juured on sedavõrd kasvanud, et taim kipub potist välja kerkima ja juured potipõhjas aukudest välja ronivad.

Istutustöö käigus ei tasu unustada potipõhja drenaažikihi panekut ja taim tuleb uues elukohas sättida mulda endisele kõrgusele.

“Kui muld on ära vahetatud, siis paar kuud ei tohi taimi väetada, sest kõik poemullad sisaldavad väetist,” rõhutas Kaubi. “Muidu on oht taim üle väetada ja lehed võivad pruuniks minna või väetis tapab taime suisa ära.”

Tasub meelde jätta, et õitsvaid taimi ümber ei istutata ja õitsemise ajal ei tasu taime asukohta toas muuta.

Plastmass või savi

Lõputu on vaidlus, kas parem on savi- või plastmasspott. Savi on kallim ja ehk ilusam, aga plastpoti pluss on hind ja see materjal ei lase mullal kiiresti läbi kuivada.

“Mõlemas potis taimed kasvavad,” kinnitas Kaubi. “Vahe ongi kastmises. Savist pott hingab ja selles kuivab muld kiiremini. Plastmass hoiab niiskust kauem kinni.”

Kes soovib lopsakaid ja õitsvaid taimi, uurigu, missugustest tingimustest konkreetne lill pärit on. “Me peame toas leidma lillele võimalikult samad tingimused, kui sel looduses on,” soovitas Kaubi. “Päikesepaistet armastav taim ei kasva kapi otsas ega varju armastav lõunapoolsel aknalaual. Näiteks kaktused tahavad palju päikest, samuti paksulehelised taimed.”

Mõni toalill ei talu tuuletõmbust, teiste seas jõulutäht. “Mõnikord on inimesed tulnud murega, et miks jõulutäht lehed maha viskab ja ainult roots järel. Siis on jutu käigus välja tulnud, et korra on aken lahti tehtud, tuul puhunud ja ongi lehed maas,” rääkis Kaubi.

Kõige tüüpilisem viga, mida inimesed oma taimedega teevad, on ülekastmine. Jällegi tasub raamatust uurida, kui sagedast kastmist konkreetne taim vajab: mõni ei talu kuivalejäämist, teist võiks talvel üldse vaid korra kuus kasta. Näiteks draakonipuu ei taha sugugi ülekastmist. Kõigi taimede puhul tuleb jälgida, et vesi ei jääks alustaldrikule pidama.

Aeg-ajalt võib toataimed viia duši alla. Pott ja muld tuleks siis kinni katta, näiteks kilekotti pista, ja siis taim leige veega kergelt üle kasta.