/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Täna on viimaks see päev, mida kartnud nii paljud Eesti pensionärid kui pangakontorid, sest jõustub palju kirutud, kuid sellest hoolimata jõustunud reform, mis lõpetas pensionide tasuta kojukande. Mitu tuhat eakat saab nüüd pensioni oma pangaarvele.
Juhtkiri: Teistmoodi pensipäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult räägivad nii pangad kui ametnikud, et uue korra puhul tuleb jääda rahulikuks ja mitte kohe viiendal kuupäeval pangakontorisse tormata, sest nii on pikad ootejärjekorrad vältimatud. Samuti ei soovitata kogu pensioni kohe välja võtta, pigem kasutada kaardimakse- ja pangaautomaatide võimalusi. Need on kõik omast kohast targad ja kasulikud nõuanded, kuid tulnud inimestelt, kes elavad natuke teistsuguses maailmas, kui see tegelikult on.
Need inimesed, kelle pangakontole täna auga välja teenitud vanaduspension laekub, pole sugugi tänapäevaseid tehnikaimesid kasutades üles kasvanud. Lähim pangakontor on mõnele maakohas elavale inimesele vaata et päevateekonna kaugusel.
Tõik, et pension korraga kätte soovitakse saada, võib samuti olla mõistetav, sest nii on see ikka olnud. Kui lapselaps külla juhtub tulema, tahaks ju talle ikka kahekümneviiese või sajase pihku libistada. Pangakaardiga on lapsele keeruline rõõmu ei teha. Samal ajal peab kogu pensioni kontorist väljavõtmisel pangale teenustasu maksma. Olgu see vähe või palju, aga see on olemas.
Ilmselt tuleb taas tunnistada, et pensionide väljamaksmise korra muudatus ei olnud korralikult läbi mõeldud ega teostatud. Riigi rahale mõeldi, pankadele mõeldi, isegi innovatsioonile ilmselt mõeldi, aga inimene, kelle tarvis seda kõike tehti, unustati ära.
Pärnu Postimees kutsub üles mõistmisele nii pensionisaajaid kui kõiki ülejäänud pangakliente, kellel soovitaks oma käigu pangakontorisse võimalusel veidi edasi lükata.