Valmistuge suveajale üleminekuks aegsasti

Kell. Foto: Toomas Huik / Postimees

Ööl vastu pühapäeva tuleb suveajale minekuks kell kolm kellaosutid tund aega edasi keerata. Mõistlik on end selleks ette valmistada.

2008. aastal avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine uurimus, mis näitas, et pärast suveajale minekut esines Rootsi elanike seas viis protsenti rohkem südamerabandusi kui nädal enne seda.

Inimese keha reguleerib end sisemise kella järgi, mida nimetatakse tsirkadiaanseks rütmiks. Bioloogilised rütmid sõltuvad päikesevalgusest, pimedusest ja muudest vihjetest, nagu kindlatel kellaaegadel söömine ja ärkamine. Ööpäevane rütm on väga kasulik, sest reguleerib hormoonitasemeid; teeb kindlaks uneaja ja selle, millal peaks käima tualetis, ning annab teada, millal on aeg süüa.

Suurenenud südamerabanduste arvu pärast suveajale üleminekut võib selgitada sellega, et südamerabanduse risk on suurim varahommikuti, hoolimata aastaajast. Kui me ärkame, tõuseb vererõhk, südame töö kiireneb ja veresooned laienevad.

Trombid võivad tekkida suurema tõenäosusega, kuid sel ajal lagunevad need väiksema tõenäosusega. Kui ärkame veel tund aega varem, kui keha on harjunud, on seisund väga ebastabiilne ja südamerabanduse risk kõrgem. Kehale on parem, kui suveajale minnakse üle tasapisi.

Samuti on teada, et pärast kellakeeramist esineb rohkem liiklusõnnetusi kui tavaliselt.

Suveajaga harjumiseks võiks juba enne suveajale minekut minna senisest 15 minutit varem magama ja ärgata hommikul samuti veerand tundi varem.

Võtmeküsimus on just hommikuti järjest varem ärkamine. See on oluline eriti neile, kel juba on südamega probleeme.

Rahulik muutus mõjub kehale paremini kui järsk üleminek.

Keerake kell varasemaks juba laupäeva hommikul ja jälgige aega, nagu see oleks õige. Sööge uuel kellaajal ja minge varakult magama.