Kihnlane Evald Lilles haarab autost jahipüssi ja moonakoti. Ta hiilib Kihnus Rootsikülas läbi kadakate ja kivide vahelt ranna suunas. Kaldakividel paistavad toimetamas süsimustad linnud. Kormoranid.
Video ja pildid ⟩ Kuidas maitseb kormonaut? (2)
Karbased lendavad kaldast veidi maad eemal asuvale laiule. Selle kivid mustavad kormoranidest. Neid ei suuda palja silmaga kokku lugedagi. Kõik kormonaudid, nagu neid kihnu keeles kutsutakse, laiule ei põgene, vaid jäävad kalda äärde tiirutama.
Lilles heidab rohu sisse selili. Aeg-ajalt kerkib kõrte vahelt must kaabu, jahimees keerab pead ühele-teisele poole ja heidab taas pikali.
Järsku tõuseb ta püsti, kostab kaks pauku. Mööda! Lind lendab hooga edasi.
Laskemoonaks kasutab jääger 3,5millimeetriseid terashaavleid. Jahimees laeb tuletuki ja viskab uuesti pikali. Taas kerkib pea aeg-ajalt rohu seest ja kaob peagi peitu. Hopsti! istukile, relv õlale, kaks pauku ja pots! Hiljuti veel lennanud karbas on surnult madalasse vette kukkunud.
Lilles tõuseb püsti ja läheb saagile järele. Kui noos maale toodud, soovib ta veel mõnd lindu tabada. Taas tuttav taktika. Seekord enam ükski kormonaut nii lähedale ei lenda, jaht jääb katki.
Kihnu ümbruse laidudelt loendati mullu suvega üle 2000 pesitseva karpapaari. Tegemist on kalatoiduliste lindudega. Merel käiv Lilles pole näinud kormorane maiustamas ainult emakalaga, mida peetakse nende põhitoiduks, vaid ka ahvena ja muu kalameeste silmis väärtuslikuga. Tema hinnangul on kormoranide arvukus üle piiri läinud ja neid tuleks rohkem küttida.
Kuigi 1. augustist algas karbastejaht, siis laidudel on see keelatud, kuna need alad on looduskaitse all. Linde tohib lasta kaldalt ja paarsada meetrit lähimast majast eemal.
Video võib sisaldada häirivaid kaadreid!
Eluaeg jahil käinud Lilles lasi esimesed pardid üheksa-aastaselt. Ta oli pardijahil oma vanema vennaga, kes ei viitsinud enam sulelisi oodata. Pakkus siis püssi vennale proovida. Evald tabaski tol korral oma esimesed linnud ja andis sõrme jahindusele.
Karbaseid on Lilles jahtinud mõne aasta. Kord andis ta seda lähikondsetele proovida. Ega öelnud, mis liha on lauale pandud.
Kui taldrikud peaaegu tühjaks söödud, uuris jahimees, mida söögist arvatakse. Lillese abikaasa Ülle oletas esialgu, et mees tahab lihtsalt kiita saada oma kulinaarsete oskuste eest. Kui jääger oli välja öelnud, et süüakse karbast, oli üks külalisi viimase ampsu taldrikust võtmata jätnud. Jahimees muigas, et eks ehmatas ära, kuigi enne teadasaamist kõlbas süüa küll.
Vilunud liigutusega teeb Lilles nüüd kormorani rinda väikese lõike, pistab mõlema käe pöidlad sinna sisse ja sikutab rinnakult naha ühes sulgedega maha. Õhus on kala lõhna, mis on ka arusaadav, kuna tegemist on kalatoidulise sulelisega.
Seejärel lõikab Lilles noaga välja rinnafileed. Kormoranist süüakse üksnes rinnafileed. Ülejäänud linnu annab kütt loodusele tagasi ehk oma kõhutäie saavad näiteks kajakad ja muud linnud.
Enne kui äsja kütitud karbase rinnafilee pannile läheb, lõikab jahimees selle keskelt pooleks. Puistab peale veidi kartulimaitseainet, sidrunipipart ja tambib haamriga veidi õhemaks. Seejärel rändavad kormonauditükid pannile.
Evald Lillese tütar Inger Lilles-Nestor on praegu puhkuse ajal saarel suvitamas ja tööd tegemas. Perekonnale kuuluvas Kastani puhketalus pakub ta Kihnu gurmeed ehk omapäraseid toite kihnupärasest toorainest. Samal ajal kui isa karbast praeb, teeb tütar valmis salati ja pistab ahju juustutäidisega kartulid.
Praadimise ajal kalalõhna ei tunne.
Kui kormonaut, kartulid ja salat valmis, istume pererahvaga maja ette suure kastani alla toitu proovima. Liha on tume nagu metsloomal, erilist lõhna pole. Hamba all on tunda, et liha on tihkemat sorti ega sarnane kanaga, pigem mekib uluki moodi. Veidi võib aimata maksa maitset.
Kokkuvõte: kuigi ma eriline maksakastme sõber pole, sööks karbast teinekordki.